Levo Tohva

Päris hästi pole teada, millal esimene tõukekelk jääl libises. Arvatakse, et tõukekelk leiutati Rootsis (kuigi on varasemaid andmeid Hollandist).

Rootsist saadud eeskujude järgi hakati kelke ehitama Soomes. Sealt levisid need edasi Venemaale (finskie sanki) ja Eestisse (potku ja soome kelk) Küll on aga teateid esimestest tõukekelguvõistlustes 1800 aastate lõpust. Neid viisid läbi põhjamaade tõukekelguseltsid. Tollal oli suusatamine, uisutamine ja tõukekelgusõit kõige levinumad talvise ajaveetmise viisid.

On samuti teada, et tõukekelgusõit taheti parun de Coubertini rootslasest sõbra Victor Balcki ettepanekul võtta olümpiamängude kavasse. Sellest siiski asja ei saanud. Küll aga võeti tõukekelk Soome armee varustusse. Korraldama hakati tõukekelgumaratone. Sõdertälje-Stockholm-Södertälje vahemaa (u 100 km) kaeti mööda merejääd 1901 aastal 6t ja 02 minutiga. Ka kaasajal korraldatakse isegi maailmameistrivõistlusi tõukekelgusõidus ning eksisteerib Rahvusvaheline Tõukekelgu- ja Tõukerattaspordi Assotsatsioon.

Kuivõrd levinud on tõukekelgud praegusaja Eestis?

Eestis oli soome kelk aastakümneid kalurite ja maarahva liikumisvahend. Ka agulirahva kuurides leidub veel tänapäevalgi roostes sõiduvahendeid. Kahjuks on auto tõukekelgu meie külavaheteedelt välja tõrjunud. Helde liivatamine ja tihe liiklus on tõukekelgu kasutuks muutnud. Paljud inimesed (ka noored) kellega olen rääkinud on avaldanud kahetsust, et oma vana tõukekelguga enam liikuda ei saa.
Kaasajal saab sõidurõõmu nautida matkates jääl või metsradadel.