matkarada – Matkajuht

Põrguhaua matkarada 1 km

Levo — Tue, 18 Feb 2025 04:48:23 +0000

Põrguskäik! Põrguhaua matkarada.

Kirjeldus. Põlvamaal, Veriora vallas, Ilumetsa küla piires asuvad Eesti ühed tuntumad meteoriidikraatrid. Neist suurima nimi on Põrguhaud. Sinna viibki raba serva pidi umbes 1 km pikkune laudtee. Parklas on ruumi 8 autole, on prügikast ja WC. Raja alguse juhatab sisse Põrguvärav – hiiglaslik looduslikust männist kaar. Raja servas valvavad skulptor Elmar Eriku puuloomad ja humoorikas võtmes kujutaud põrguolendid.

Poolel teel kraatrini paikneb palkmajake temaatilise näitusega. Majast edasi suundub rada kuusemetsa alla ja 200 m pärast avaneb vaade 80 meetrise diameetri ja 12 m sügavusega kraatrile. Kraatri põhi on turbane ning kaetud sõltuvalt aastaajast kas turba-veekihiga.

Asukoht: Põlva-Värska mnt. (mnt. nr. 90) enne Ilumetsa ülesõitu paremale kruusateele. 600-700 m pärast paremat kätt parkla. Matkarada: Pikkus 1 km, läbimisaeg 0,5 t. Laudtee, läbitav igal aastaajal ka kergete jalanõudega. (GPS: N 57 57.424, E 27 24.383)

Lisainfo: 56678113, või info@matkajuht.ee
Mida ümbruskonnas veel teha annab? Räätsamatkad, jalgsimatkad, tõukerattamatkad, elektriratta matkad, valguskelgu matkad, tõukekelgumatkad

Väike Palojärve matkarada (3 km). Järvedevaheline pärl.

Levo — Tue, 18 Feb 2025 04:31:18 +0000

Suvel liiguvad mõtted tihti järvedele, ujumisele ja päikesele. Vaheldusrikka puhkuse saab kombineerides rannapuhkuse varjulise jalutuskäiguga. Seda võimalust pakubki Palojärvede kant. Kahel pool Postiteed paiknevad sõsarjärvedest pakub Suur-Palojärv rannamõnusid ja Väike Palojärv võimalust tähistatud matkarajal jalutamiseks ning pisut isekeskis olemist. Alusta matka Postitee äärest infotahvli juurest. Rada keerab vasakule noorde männimetsa ja jõuab Väike Palojärveni. Puhka pingil jalga ja naudi vaadet väikesele metsajärvele. Edasi viib samblikune teekond pohlamännikut pidi Suurekivi puhkekohani. Siin asub miniatuurne pinkidega amfiteater. Etenda kaaslastele väike sketš, oota ära aplaus ja lase rajal end algusesse tagasi viia. Puhas, värskendav, võrratu atmosfääriga matkarada.

Mida siin veel teha võib? J algsimatkad, tõukerattamatkad, tõukekelgumatkad

Asukoht. Asub Kõlleste vallast. Algus Postiteelt (Vana-Võru maantee) ääres Palojärve läheduses (GPS:N 58 4.950, E 26 54.336). Bussiga saab rajale Võrust ja Tartust (peatus “Palojärve”) ning Põlvast (peatus “Ihamaru”). Teekonna pikkus on 3 km, läbimisaeg 1 tund. Tähistatud maasse torgatud, punaseks värvitud tipuga vaiadega. Hea rada väikeste lastega jalutamiseks. Telkimisvõimalus, rand ja lõkkekoht asuvad läeduses, Suure Palojärve ääres.

Roiupalu matkarada 2,5 km

Levo — Tue, 18 Feb 2025 04:14:12 +0000

Roiupalu õpperada (2,5 km). Hõrgud palad Lõuna loodusest.

Ükskõik, kas eesmärgiks on näidata välismaa külalisele hõrgumaid palasid Lõuna-Eesti loodusest või veeta aktiivne puhkepäev, Roiupallu on koondunud parim mis Lõunale iseloomulik. Üllatavalt väikesele maa-alale on mahtunud nii palju huvitavat: kõrged vaated Ahja jõele, liivakivipaljandid, mustikamännikud, miniraba, põliskuusikud ja rekordmännid, ohvrikivi ning haruldased liigid. See kõik on ühendatud hästi märgistatud vaheldusrikka ning looduses silmatorkava rajaga. Matka jooksul ei hakka hetkeksi igav. Kindlasti tabab teid üllatus kui näete männikorba-koorega kuuske (korgikuusk).

Mida siin veel teha võib? Kanuumatkad Ahja jõel, süstamatkad, parvematkad, valguspaadi matkad, räätsamatkad Valgesool, jalgsimatkad, elektriratta matkad, valguskelgu matkad, tõukerattamatkad, tõukekelgumatkad

Asukoht. Rada asub Vastse-Kuuste vallas, Kiidjärvel. Alusta ja lõpeta matk RMK Kiidjärve Looduskeskuse parklast (GPS:N 58 8.374, E 27 1.157; keskus avatud: E-P 10-18.00). Raja otsa saamiseks tuleb Looduskeskuse juures liikuda Ahja paremat kallast pidi 50-60 m allavoolu. Raja algust tähistab infotahvel kirjelduse ja kaardiga. Samas on pinkide ja grillrestiga lõkkeplats kus saab peale matka piknikku pidada. Jalgrada on hästi nähtav ning tähistatud puude peal oranžide laikudega. Pöördekohtades oranžid suunanooled, vaatamisväärsuste juures infotahvlid. Pikkus 2,5 km. Kui kaasas seljakott termosetäie kohvi ja värskete saiakestega, siis võib rajal kuluda isegi 2 tundi. Jõukohane kõigile. Rada kulgeb kohati kõrgetel kallastel, mis nõuab lapsevanematelt tähelepanu põnnide suhtes. Pole kohandatud puuetega inimestele. Rajale saab Tartu-Põlva liinibussiga (Kiidjärve peatus), Tartu-Orava rongiga (peatus: “Kiidjärve”, edasi 2 km Kärsa suunas kuni Kiidjärve Looduskeskuseni).

Taevaskoja – Otteni-Taevaskoja matkarada

Levo — Thu, 06 Feb 2025 16:36:41 +0000

Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja matkarada (6 km). “Viimse Reliikvia radadel”

Taevaskoja ümbruses on võimalik veeta ka pikem matkapäev. Rikkalikku lisa vaatamisväärsusustele pakub Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja teekond. Kui oled startinud RMK Taevaskoja Saesaare parklast, liikunud paremkallast allavoolu ja tõusnud treppidest Suure Taevaskoja paljandini (rahvakeeli “pae”), jätka sama kallast pidi allavoolu Otteni veskikoha suunas. Väike rada lookleb üle varjuliste paljandite, läbi sälkorgude ja vanade metsade. Rada on sisse tallatud, pea jõge silmas. Jalgraja lähedusse sälkoru veerule jääb Jaan Rootsi ja August Sabbe metsavendade punkri süvend (tähistatud), võid leida välgust lõhestatud hiigelkuuski, komistada kobraste varjeurgudele; tähelepanelikul vaatlemisel võid paljandist avastada kinnivarisenud allikakoopa suu. Peagi lõikab miniatuurne kanjon (Ületammi kalju) raja läbi. Kanjoni põhjas kulgeb vana Himmaste-Otteni (Ottenderi) veskitee. Siin võib sind tabada üllatus. Kas tõesti filmist“Viimne Reliikvia“ tuntud von Riesbieteri tõllast väljaviskamise koht? Kuidas sai tõld kitsukesel teel nii kiirelt kihutada?
Kanjonis saabub teekonna tagasipöördepunkt ja nüüd tuleb pöörata vasakule, üle jõe viivale ajaloolisele kivisillale. Võid veelkord üllatuda kui väljud varjulisest metsast päikesepaistelisse jõeorgu. Hetkeks usud, et oled vanale Inglismaale sattunud. Niivõrd ehedalt ja stiilselt mõjub vana, 2 võlviga kivisild jõe kohale kaarduvate toomingatega. Jälle tunned ära “Viimse Reliikvia” võttepaiga – koha kus Siim tõkestas küünlavankri jälitajate tee. See on Otteni sild ja vesiveski ase.
Otteni sillaga lõpeb Ahja ürgoru kaitsela. Siit edasi kõrgub ainult üks kollakas-oranž liivakivipaljand, Ahja vool rahuneb ning kärestikke on veel ainult veskikohtade juures.
Sammu üle silla ja enne jõeorust väljumist värskenda end allikaveega. Üles veerule jõudnud, pead ületama põllu. Liigu siin rada pidi, et mitte tallata põlluvilja. Põllu servalt, kaitseala tähise juurest viib varjuline rada allamäge Suure-Taevaskoja pae alla tagasi. Sealt edasi on teekond jälle kuni parklani viitadega tähistatud. Matkaringi pikkuseks Saesaare parklast Ottenini ja tagasi pea 6 km, ajakulu umbes 3-4 tundi. Vaata ka 3 km Suure- Väikse Taevaskoja matkarada ja pikka Taevaskoja-Kiidjärve matkarada

Mida siin veel teha võib? Kanuumatkad Ahja jõel, süstamatkad, parvematkad, valguspaadi matkad, räätsamatkad Valgesool, jalgsimatkad, elektriratta matkad, tõukerattamatkad, valguskelgu matkad, tõukekelgumatkad

Asukoht. Matka start ja lõpp Saesaare külas, Saesaare on parklas (GPS:N 58 6.890, E 27 2.810) Tartu-Põlva (mnt. nr. 61) 40 km. Hea ligipääs Tartust (u. 40 km) ja Põlvast (u. 10 km) auto, rongi (Taevaskoja peatus) ja bussiga (Saesaare peatus). Stardikohast leiad infotahvli väiksema matkaraja skeemiga.

Valgesoo kaitseala matkarada 2 km

Levo — Thu, 06 Feb 2025 16:14:59 +0000

Valgesoo õpperada (2 km).  Väike tähenduslik sooring.

Kui teekond juba kord Taevaskoja kanti on viinud, tasub ette võtta lühimatk ka Valgesoo maastikukaitselal. Vaatetornist silmad arvukaid poolsaari, mis soosse lõikununa on meelispaikadeks metssigadele ja põtradele. Miniatuurne ja vaheldusrikas, lebab Valgesoo sinu all, surudes enda ja Ahja jõe vahele tillukest Valgesoo küla. Raba ise on tüübilt ühtlane, põnevat vaheldusrikkust leiad soo äärealadel. Õpperaja võlu peitub ringmarsruudis – lühikesele siirdesoo jupile järgneb piisavalt kõrgsood, seejärel keerab teekond noorendiku serva pidi madalasse, viljakasse põlismetsa, edasi läbi rabamänniku liivasesse pohlamännikusse. Võid silmata karukäpa kraapsu männipuul, metssigade porivanne, rähnide korruselamuid, ja hiiglaslikke sipelgapesi. Samuti näed tähelepanelikul vaatlemisel mällusööbivat pilti looduse tasakaalu rikkumisest – aastatetaguse metsaraie tõttu hävinud sipelgaasurkonna (laudtee lõpuosas, enne pööret pinnaserajale; eramaa). Matk lõpeta nägusas puhkekohas jalgu puhates ja kaasavõetud kehakinnitust nautides. Rajal on eri aastaaegadel erinevaid ilmeid. Talvel on see ehitud krõmpsu vaikusega, kevadel barbiroosade jõhvikaõitega, suvel uppunud männi-ja sookailu aroomi ning sügisel ägamas jõhvikapunase all.
Mida siin veel teha võib? Kanuumatkad Ahja jõel, süstamatkad, parvematkad, valguspaadid, räätsamatkad Valgesool, jalgsimatkad, tõukerattamatkad, elektriratta matkad, valguskelgumatkad, tõukekelgumatkad

Asukoht. Asub Vastse-Kuuste vallas, Kiidjärvelt 3 km Kärsa suunas. Suunaviit näitab Kiidjärve-Kärsa kruusatee kolmandalt kilomeetrilt paremale metsa. Lühikest liivateed pidi jõuad parkla ja vaatetorni juurde (GPS:N 58 9.196, E 27 3.433). Kohe infotahvli kõrvalt algab laudtee. Läheduses asub ka katusealuste laudade, grillaluse, puukuuri ja WC-ga lõkkeplats. Kohale saab bussiga Põlvast ja Tartust. Bussiga tulijad: Valgesoo asub Kiidjärve ja Akste peatuste vahel võrdsetel kaugustel (3 km). Paluge bussijuhilt peatust.
Rada kulgeb laudteel. Rada on 2 km pikk, on liigeldav ratastooliga. Kui kiiret pole, kulub raja läbimiseks 1.5 tundi. Jalutuskäik laudteel sobib nii lastega peredele kui seenioritele

Selli-Sillaotsa matkarada 5 km

Levo — Thu, 06 Feb 2025 13:37:50 +0000

Ühe jalaga kõnnumaal

Kirjeldus. Selli-Sillaotsa matkarada asub Tartumaal, Laeva vallas Alam-Pedja kaitsealal. Kaitstakse maastikke ja siin elamisega kohandunud liike, seepärast on maa-alad suured ja kohati kehtivad liikumispiirangud. Ülevaate saamiseks tükikesest kaitsealast ongi ehitatud Selli-Sillaotsa matkarada.
Tasane teekond kulgeb ringmarsruudina ja on keskendunud rabaloodusele ja siin elanud inimeste elu tutvustamisele. Väga hea märgistuse, rohkete infotahvlitega rada viib mööda metsakasvanud muistsetest talukohtadest, läbi liivaste männikute, üle kõrg- ja madalsoo ning soosaarte. Imeilus vaade rabale avaneb Suuretüki vaatetornist. Omaette väärtus on vaatetorni ja raba infotahvlite tekstid ja pildid. 1,5-2 tundi aega saab paremini sisustatud kui telekast loodusfilme vaadates. Garanteeritud!

Asukoht. Tartumaal, Laeva vallas. Keera Tartu-Tallinn maanteelt vasakule enne Laeva risti (Laeva meierei suunas). Peagi hargneb tee kaheks, keera vasakpoolsele kruusateele Palupõhja küla suunas. Sõida seda pidi edasi kuni jõuad raja algust tähistava katusealuse ja infotahvlini (GPS 58.4342° N, 26.2887° E). Lume sulamise ja kestvate vihmade järel võib Palupõhja tee olla kohati üle ujutatud

Algus ja lõpp. Rada kulgeb ringmarsruudina ja on läbitav mõlemat pidi. Pargi auto ja asu 5 kilomeetrisele teekonnale. Rabast välja jõudnuna, kulgeb viimane kilomeeter matkast mööda kruusateed. Lõpetad 1,5-2 tunni möödudes taas parklas.

Raja märgistus. Rada on kõrgemal pinnasel hästi nähtav (hakkepuidust kate), soos kaetud laudteega. Vaatamisväärsuste juures on infotahvlid. Erimärgistust pole.

Raskusaste. Kerge.

Luhasoo matkarada 5 km

Levo — Thu, 06 Feb 2025 13:34:46 +0000

Puhas vaheldusrikkus. Luhasoo matkarada

800 hektarit hõrku vaheldusrikkust – järve serval kõõluv laudtee, metsaonniga saar, liikidest pakatav siirdesoo, pesitsevad kajakad, mängivad tedred, õitemeri ümberringi. Ja kõige tipuks kobraste poolt üleujutatud laudtee. Kas pole seiklus mida tasuks ette võtta:)?

Mida siin veel teha võib? Räätsamatkad

Asukoht. Asub Võru maakonnas, Rõuge vallas, Kellamäe külas. Rajale saab Rõuge-Krabi maanteelt Pärlijõe bussipeatuse juurest alla keerates. Rõugelt Kellamäele (parklasse) (GPS:N 58 4.645, E 27 3.914) on umbes 12 km. Raja pikkus 5 km. Jõukohane kogu perele.

Eesti sõjaajalugu ja kaunid metsamaastikud. Petseri Lõunalaagri matkarada Setomaal

Levo — Thu, 06 Feb 2025 13:22:45 +0000

Kauge aja järelkaja

Setomaal, Saatse ja Matsuri vahel, Voropi külas (kliki kaardile). Tartu poolt tulles keerake peale Karisillat Koidula piiripunkti peale. Piiripunkti lähedases asulas, Matsuris, tuleb pöörata vasakule (suunaviit “Lõunalaagri matkarada”) ja sõita u. 4 km. Jääb kohe kruusatee äärde ning parkla on hästi märgatav. Raja pikkus on 2,3 km, rada on hästi tähistaud, läbitav kerge jalanõuga.

On vähe kohti, kus piiri peal olek oleks nii tuntav kui siin, Voropi küla lähistel Setomaal. Seda nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Ühest küljest on Vene piirini siin napilt 400 meetrit ning kuulda on Petseri linnakära, teisest küljest õhkub loodusesse kasvanud laagrivaremetest ühtaegu nii romantikat kui ka traagikat. Milline on selle koha taust?

Peale Vabadussõja lõppu ostis Eesti Vabariigi kaitsevägi külakogukondadelt ja talumeestelt kokku kümneid ruutkilomeetreid maid ning rajati 2 välilaagrit: Värskasse Põhjalaager ning Voropi ja Rääptsuva küla maadele Lõunalaager. Teid pidi on nende vahemaa pea 20 km.
Sektoriteks jaotatud künklik, ojadest ja soodest lõhestatud maastik (praegune Mustoja kaitseala) pakkus sõjaväemanöövrite läbiviimiseks tänuväärseid võimalusi. Petseri jaamas seisvad soomusrongid ja kahurvägi sai harjutada laskmist polügooni tulealadele. Sealt süttinud metsast sai alguse ka Lutepää liiviku areng.

Kuni 1940. aastani oli laager ka seltsielu keskpunkt, sest õhtust rivistust vaatama ja hilisemaks tantsuõhtuks kogunes peltvaatajaid ja lõbutsejaid nii ümberkaudsetest küladest kui ka Petseri linnast. Heakorrastatud, paisjärve ja kaarsildadega, nägusa arhitektuuriga ohvitseride küla, ehk “Siidisukk”, oli eeskujuks ümbruskonna rahvale.
Peale “rahvavõimu” saabumist küüditati 263 ohvitseri “täiendõppuste” sildi all Siberisse ning okupatsiooniaastatel käis laager Saksa ja Nõukogude vägede vahel käest-kätte kuni sõja järel 1950 aastate lõpus lasti lõplikult laguneda.
Veel 1990. aastal viidi siin läbi Nõukogude armee õppusi. Kontrolljoone kehtestamise järel on valitsenud siin aastakümneid vaikus, kuni Toomas Valgu eestvõttel ja RMK rahastamisel rajati siia laagrielu tutvustav rada.
Matkarada on hästi tähistatud, eksimisvõimalust pole. Kohe esimese 100 läbimise järel leiate end paisjärve ääres, nägusalt lõkkeplatsilt. Siin võib teha väiksese uudistamispausi ning seejärel ringiga edasi liikuda. Külasta ka Värska kandis asuvaid Õrsava matkarada ning Pikalombi matkarada

Mida siin veel teha võib?

Räätsamatk Kure- või Suursuus, jalgsimatkad, tõukerattamatkad, elektriratta matkad, tõukekelgumatkad, kanuu-, süstamatk Piusa jõel. Mida huvitavat Värskas teha?

Kiidjärve matkarada (kuklasterada)

Levo — Thu, 06 Feb 2025 13:11:35 +0000

Kiidjärve kuklasterada (1,5 km). Gulliverina lilliputtide riigis.

Kas ilmaruumis eksisteerib peale inimkonna veel tsivilisatsioone? Kui teleskoobid pöörata Maa(maa) suunas, siis jah! Kiidjärve ja Akste külade ümbrus on sipelgarikas paik. Siinses sipelgate konföderatsioonis elab rohkem elanikke kui Hiinas ja Indias kokku. See stabiilne, elujõuline ja arenenud tsivilisatsioon on 97 miljonit aastat vanem kui inimkond. Seega pole ime, et sipelgate ühiskond leiutas ammu enne inimesi keele, tööjaotuse, karjakasvatuse, põllupidamise, ökomajade- ja teedeehituse. Ning mis kõige tähtsam – viisi kuidas loodusega tasakaalus elada.
Sipelgate elukorraldust tutvustab spetsiaalselt selleks ehitatud 1,5 kilomeetrine õpperada. 20 hektaril paikneb 200 pesa, suurim neist 1,7 meetri kõrgune; samas võib imetleda rekordkõrget kuuske (42 m)

Mida siin veel teha võib? Kanuumatkad Ahja jõel, süstamatkad, parvematkad, räätsamatkad Valgesool, jalgsimatkad, tõukerattamatkad, valguskelgumatkad, elektriratta matkad, tõukekelgumatkad.

Asukoht. Raja algus ja lõpp paikneb Vastse-Kuuste Kiidjärve raudteeülesõidu läheduses (GPS: N 58 7.808, E 26 59.601). Raja lähtekohas on väike pinnasekattega parkla, sipelgaid tutvustav infotahvel ja kahe raja skeem. Kohale saab bussi– ja rongiga Põlvast ja Tartust (peatus “Kiidjärve rauteejaam”) ning autoga.

Tilleoru Matkarada

Levo — Thu, 06 Feb 2025 12:55:32 +0000

Tilleoru matkarada (5 km). Kontrastide rada

Varbuse küla Postitee ääres pakub võimalust kontrastseks programmiks. Kus mujal saaks hiiglaslike masinate keskelt astuda otse matkarajale? Tõsi on, et peale Eesti Maanteemuuseumi külastamist võib kivi ja raua juurest suunduda otse Ahja jõe äärsesse õrna loodusesse – Tilleoru matkarajale. Sea sammud Eesti Maanteemuuseumi parklast Võru suunas kuni jõuad Tilleoru põhja. Siin on Ahja jõgi veel kitsuke ja silmusklev. Rada stardib sillalt vasakut kallast pidi allavoolu.
Ahja on selge ja külm – allikane jõgi. Jõe toitjaks on pisikesed nired mis valguvad välja Tilleoru nõlvadest. Vesisevõitu jalgealuse kaitseks kulgeb rada pikalt laudteed pidi. Mööda Matsivallist ja Tilleoru tammest. Org on kaunis, pole ime, et muiste tahtnud mõisnik just siia lossi ehitada. Peagi lubab külgrada käia jõe peal kopratammi uudistamas. Mõne aja kuludes keerab rada orust välja “sisemaale”. Siin pilt muutub – jõeäärsed lammid asenduvad kuusemetsaga. Vaheldusrikas teekond möödub sissevarisenud laega metsavendade punkrist ning jõuab Merioone allikani. See on mõnusa auraga koht, kus aeg juskui aeglustuks. Kiika allikakoopasse ja kustuta janu kristallselge veega. Peale puhkepausi tõuse treppe mööda orust välja välule. Siin seisab vana ristimänd. Kas tõesti möödusid siit vanasti matuserongid ja peatudes tehtud männile ristimärke? Et pedajal risti nähes kadunuke mõistaks, et tagasiteed koju enam pole. Ristid männikoores ja vaevuaimatav jälg teest muudavad jutu tõeks. Suundu edasi teejälge pidi. Hoia nüüd silmad lahti, sest varsti pöörab rada vaskule, ning kulgeb Hurmi oja vasakkallast pidi Postiteeni ja sealt edasi Maanteemuuseumi parklani. Maist kuni septembrini saad keha kinnitada Maanteemuuseumi Teemajas.
Eriliselt kena on rada ülaste ja varsakapjade õitsemise ajal. Siis pole ka sarapuud veel täislehes ning päikeseküllastes metsalustes võib näha tegutsemas nurmkanu.

Mida siin veel teha võib? Kanuumatkad Ahja jõel, süstamatkad, valguspaadi matkad, jalgsimatkad, elektriratta matkad, tõukerattamatkad, valguskelgu matkad, tõukekelgumatkad

Asukoht. Asub Kanepi vallas Varbuse külas. Raja algus vana Tartu-Võru mnt. (Postitee) sillalt Tilleorus (GPS:N 58 0.835, E 26 55.301). Algusesse pääseb auto ja bussiga (Tartust ja Võrust, peatus “Varbuse”). Raja pikkus on ligi 5 km, läbimiseks kulub 2 tundi. Rada on jõukohane kõigile. Tähistatud puitviitade ning roheliste ja oranžide märkidega puudel. Lähim tasuline telkimisvõimalus Hurmi järve ääres. Lähim igaüheõiguse telkla asub Palojärve ääres ja Erastvere järve ääres. Pole kohandatud puuetega inimestele.