matkarajad – Matkajuht

Meenikunno raba matkarada – jalgsimatkaja paradiis! Matkajuht kutsub matkama

Levo — Thu, 06 Feb 2025 07:38:52 +0000

6 km vaheldusrikast matka Meenikunno rabas

Õnneliku matkaja taevas

Meenikunno rabas asub kahtlemata üks Põlvamaa tuntumaid ringikujulisi soomatka radu.
Alustame matka RMK Päikeseloojangu maja lähedalt, laudraja otsast. Üsna alguses on paremat kätt laukajärved, edasi lageraba lõik ja siis rabasaared. Hiliskevadel õitsevad jõhvikad, küüvits, sookail, hanevits ning tupp-villpea. Raja servas võid silmata huulheina. Teekond üle raba Liipsaare tornini on 2,4 km pikk. Tõuse torni, heida pilk rohkete saartega rabamaastikule. Torni juurest keera uuele rajalõigule (4 km). Varsti märkad mineraalmaa ja soo kokkupuutekohas lauka mõõtu langatuslehtreid, mis viitavad tektoonilisele rikkele. Siin võib olla sissepääs maa-alustesse „jõgedesse”, mille kaudu Meenikunno raba soovesi voolab põhjaveekihtidesse.
Teekond on vaheldusrikas, muutuvad metsatüübid ja reljeefid. Näed hiiglaslikke kuklasepesi, sammalhabemetes ürgpuid, tohutu suurt kasepahka, jälgi nõgikikka (rähni) toimetamisest. Rada ristub mitmel korral põtrade rännuteega. Need metsakuningad on siirdunud otse läbi kraavi rabale. Meenikunno piirkond pakub tõepoolest kõike, see on õnneliku matkaja taevas.

Mida rajal ja ümbruskonnas veel teha võib?
Räätsamatkad, jalgsimatkad, tõukerattamatkad, tõukekelgumatkad, kanuu-, süsta- või parvematk Võhandu jõel

Asukoht.

Asub Põlvamaal, Räpina valla lõunapoolses otsas Leevi, Orava ja Veriora vahelisel maastikul, Nohipalos. Lähim ühissõidukipeatus on kas Verioramõisa bussipeatus või Ilumetsa raudteejaam Tartu−Orava liinil. Rongiga saabudes lisandub võimalus käia vaatamas Ilumetsa meteoriidikraatreid, Rebasmäe allikat, Valgejärve ja Mustjärve. Pikema teekonna korvavad põnevad vaatamisväärsused. Jalgsi tulijal on mõistlikum astuda raja otsa RMK Päikeseloojangu maja juurest (GPS:N 57 56.705, E 27 19.861).
Rada on tähistatud värviliste märgetega puudel ja viitadega ning huvitavamate kohtade juures on infotahvlid. Kui teha pilte ja loodusvaatlusi, pidada piknikku ja ronida torni, võib rajal kuluda kolm-neli tundi, nobedal astujal poolteist tundi. Täispikkuses rada (5,8 km) on jõukohane kõigile. Autoga tulija saab parkida kas Liipsaare (N 57 55.922, E 27 18.627) või Päikeseloojangu maja parklas (GPS:N 57 56.697, E 27 20.129).

Võhandu matkarada Toolamaal – kaunite jõeäärsete maastike metsamatk

Levo — Thu, 06 Feb 2025 06:15:24 +0000

Võhandu matkarada – kirevate kildude metsarada

Põlvamaa (6 km)

Tähelepanu! Rada on RMK matkaradade nimekirjast ja hooldusest maha võetud. Kaljupealse lõkkeplats on alles ja matkaja, kel huvi, saab allpool leitava rajakirje abil teha jalutuskäigu Võhandu kallastele. Rada kulgeb Nulga kaitsealal ja kulgeb liikumispiiranguga (15.03-31.08) sihtkaitseööndi piiri pidi (minemata sihtkaitsevööndisse). Hoiduge sihtkaitsealasse astumast, et mittte looduskaitseinspektoriga vestlusesse sattuda.

Rada võib läbida mõlemat pidi. Rajakirjeldus on päripäeva läbimiseks. Kasutage Matkajuhi poolt üleskirjutatud raja kaarti Wikilocis.

Vaheldusrikas, metsandusliku kallakuga rada algab kauni vaatega Võhandu äärselt puhkeplatsilt Tartu-Räpina maantee lähedalt. Esimene osa teekonnast läbib eri kasvukohatüüpe ja puistuid. Rada kulgeb vaheldumisi mööda pinnaseteid, kvartalisihte, põigates aeg-ajalt väikestele kruusateedele. Poole pealt võtab rada suuna Võhandule ja pöörab kallast pidi tagasi. Kohe muutub raja reljeef, noored metsad asenduvad liigirikaste laantega. Kõnnid 500 m – jänesekapsa kuusik, veel 500 m – mustikamännik, edasi 500 m – vana haavik. Kohati avanevad imelised vaated Võhandu jõele. Mõnda sooti saaks õnge sisse visata otse kõrgelt kaldalt. Rikkalikumalt põnevust lisavad muistsed kääpad. Kaasaja mõistes hiiglaslikud kääpad tähistavad muinasaja asulate kohti. Siin kus on praegu kõrged metsad, asusid kunagi muistsete põlluharijate ja kalurite asulad. Lõkkeplatsile tagasi jõudnud, võid süüdata lõkke, puhata ja süüa. Sama lõkkeplats sobiks asukoha tõttu Võhandu kaldal ka veematkajatele peatuseks.

Mida siin lähikonnas veel teha võib? Räätsamatkad Meelva rabal, jalgsimatkad, elektriratta matkad, tõukerattamatkad, tõukekelgumatkad, valguskelgu matkad, valguspaadi matkad, kanuu-, süsta- või parvematk Võhandu jõel

Asukoht. Asub Räpina vallas. Raja pikkus u. 6 km. Raja algusesse saab Tartu-Räpina maanteelt Toolamaa bussipeatuse juurest paremale viivat metsateed pidi. Bussiga pääseb raja lähedusse Tallinnast, Tartust, Põlvast (peatus “Toolamaa”). Algus RMK Kaljupealse lõkkeplatsilt (GPS:N 58 5.622, E 27 22.385). Raja läbimiseks kulub rahulikus tempos koos pausidega paar tundi. Jõukohane kõigile. Peale kestvaid sadusid või hooajavälisel ajal võib rada olla madalamates kohtades märg.
Lisaks

Vaata: matkaraja kaart, Wikiloc äpp

Mädajõe veematkarada. Kõnnumaajõgi Setomaal.

Levo — Thu, 28 Apr 2022 04:34:50 +0000

Kirjeldus. Kui tahad kulgeda tõelisel kõnnumaajõel, siis selleks on Mädajõgi. Mädajõgi suubub enne Võõpsut Võhandusse. Voolab ta läbi soode ja madalate lammimetsade. Jõgi on kitsas, looklev, rahuliku vooluga, langetisest vaba. Kaldad on pehmed, ehk vanarahva keeles “mädad”. Peale ei saa jala ega hobusega minna – vajud läbi. Sellest siis nimigi – Mädajõgi. Pehmetel kallastel on aga omad eelised: talusid jõe kallastel pole, põldusid ka mitte. See aga tähendab, et loodus avaldub siin oma kõige loomulikumal moel. Huvitaval kombel moodustab Mädajõgi ka piiri Eestimaa ja Setomaa vahel.
Aeruta vaikselt, lobise vähe, hoia silmad lahti ning fotoaparaat või vidokaamera käepärast. Võid näha vee- ja röövlinde, hea õnne korral võib kohata kopraid, põtru ja metssigu. Kopratamme pole, küll on märgata rohkelt koprapesi, kanaleid ja varjeurge.
Mädajõel matkamiseks sobivad paremini jahedamad ja veerikkamad kuud oktoobrist mai lõpuni. Siis on veeseis kõrgem, putukaid ja veetaimestikku vähem. Sobivaks sõiduvahend on süst, kanuu, väike kummipaat.

Matkakorraldus: Matkajuht korraldab Mädajõel 1 päevaseid süsta- parve-, ja kanuumatku. Ühine!

Asukoht. Kui matkad isikliku oma paadiga, siis stardi Põlva-Värska mnt. sillalt Niitsiku risti lähedalt (GPS:N 57 57.706, E 27 28.288). Siin on Järvepää järve mõju tuntav ja jõgi piisavalt veerohke väiksema sõiduvahendiga alustamiseks. Paadi puudumisel võid tellida ka kanuu- või süstamatka korralduse. Siis pole muret varustuse hankimise, transpordi ja sihtpunktist ärasaamise pärast. Lõpetada võib Kahkvas (1,5t), Kärel (3t) või Võõpsus (4t). Marsruut on läbitav ja jõukohane ka vähese sõiduoskusega matkajale.