<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	 xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" >

<channel>
	<title>süstamatk &#8211; Matkajuht</title>
	<atom:link href="https://matkajuht.ee/tag/s%C3%BCstamatk/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://matkajuht.ee</link>
	<description>Matkad</description>
	<lastBuildDate>Mon, 22 Dec 2025 12:00:40 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://matkajuht.ee/wp-content/uploads/2025/03/cropped-matkajuht-32x32.png</url>
	<title>süstamatk &#8211; Matkajuht</title>
	<link>https://matkajuht.ee</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>6 omadust, milles süst, kajakk on parem kui kanuu</title>
		<link>https://matkajuht.ee/6-omadust-milles-sust-kajakk-on-parem-kui-kanuu/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Levo]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 09 Jul 2025 08:36:21 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Matkatarkused]]></category>
		<category><![CDATA[Veematkad]]></category>
		<category><![CDATA[süstamatk]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://matkajuht.ee/?p=15021</guid>

					<description><![CDATA[Nii kanuu kui süst on suurpärased veematka vahendid. Kuid nagu lahtisel autol ja väikebussil on erinevad otstarbed, nii ka neil kahel paadil. Vaatame seekord lühidalt süsta (kayak ingl. k.) eeliseid kanuu (canoe ingl. keeles) ees ja kummutame mõned süstade (kajakkide) kohta käivad müüdid. Matkajuht on kanuudega opereerinud 30 aastat ja süstadega 18 aastat, ning siin [&#8230;]]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[		<div data-elementor-type="wp-post" data-elementor-id="15021" class="elementor elementor-15021">
				<div class="elementor-element elementor-element-370fbe6a e-flex e-con-boxed e-con e-parent" data-id="370fbe6a" data-element_type="container" data-e-type="container">
					<div class="e-con-inner">
				<div class="elementor-element elementor-element-6d0ae2bf elementor-widget elementor-widget-text-editor" data-id="6d0ae2bf" data-element_type="widget" data-e-type="widget" data-widget_type="text-editor.default">
				<div class="elementor-widget-container">
									<p>Nii kanuu kui süst on suurpärased veematka vahendid. Kuid nagu lahtisel autol ja väikebussil on erinevad otstarbed, nii ka neil kahel paadil. Vaatame seekord lühidalt <a href="https://matkajuht.ee/mis-on-s%c3%bcst-ja-mis-on-kajakk/">süsta (kayak ingl. k.)</a> eeliseid <a href="https://matkajuht.ee/kanuu-tahe-aqua-avant/">kanuu (canoe ingl. keeles)</a> ees ja kummutame mõned süstade (kajakkide) kohta käivad müüdid. <a href="https://matkajuht.ee">Matkajuht</a> on kanuudega opereerinud 30 aastat ja süstadega 18 aastat, ning siin mõned kogemused:</p>
<p><!-- /wp:paragraph --><!-- wp:paragraph --></p>
<p>Kõigepealt lükkame ümber süstade kohta kinnistunud ettekujutused</p>
<ol>
<li> <strong>Matkasüst ei lähe kergemini ümber kui kanuu.</strong> Vastupidi, matkasüsta põhja kuju, aerutaja asend, kere pikkus- ja laiusmõõtude suhe on kujundatud nii, et süsta püstivus (seisukindlus) oleks maksimaalne. Kuna kanuus istub aerutaja kõrgemal veepinna kohal, süstas aga paadi põhjas, veepiiril, mugavas istmes, siis silmneb süsta vaieldamatu eelis &#8211; <b><a href="https://matkajuht.ee/s%c3%bcstad-prijon-cruiser-ii/">matkasüst</a> on märgatavalt ümberminekukindlam kui kanuu, </b>sest raskuskese on madalamal (veepiiril). Põhineb &#8220;jonnipunni&#8221; effektil. </li>
<li><b>Ei jää süstasse kinni. Ümbermineku korral &#8220;kukub&#8221; matkaja matkasüstast sama lihtsalt välja kui kanuust</b>. Sest matkasüsta sõitjaruumi ava on 110 cm. Kui tavainimese koduukse ava on tavaliselt 80-120 cm ja inimene mahub koduuksest sisse, siis mahub ta ka süstast välja &#8220;kukkuma&#8221;. </li>
<li><b>Ei pea oskama &#8220;eskimopööret&#8221;.</b> Kuna sõitjaruumi ava on väga suur, siis pole võimalustki, et keegi jääks pea alaspidi vee alla ning selleks, et matkasüstaga sõita, pole vaja &#8220;eskimopööret&#8221;. Eskimopööre jäägu ekstreemsportlastele, meredel, suurtel järvedel matkajatele või slalomistidele vajalikuks oskuseks</li>
</ol>
<h3>Niisiis süsta eelised kanuu ees?</h3>
<ol>
<li><strong>Süst on kiirem.</strong> Süst on mõnevõrra kitsam ja hüdrodünaamilisema kujuga – veetakistus on väiksem, mis tähendab, et sama jõupingutusega saab kiiremini edasi. Topeltaer (laba mõlemal pool) võimaldab pidevat liikumist ja paremat hoogu. Süsta juhitakse tüüriga, st. tüür aitab hoida sirgjoonelist liikumist, vähendades vajadust pidevalt aerutamisega suunda korrigeerida.</li>
<li data-start="681" data-end="802"><strong>Süst on kuivem (veekindlam) ja lainekindlam.</strong> Süsta kokpiti (sõitjaava) on vajadusel kaetud süstapõllega või süstaseelikuga<span style="font-family: 'DM Sans';">, mis ei lase vihmal või pritsmetel sõitjal märjaks saada. S</span>üst ei täitu ka kärestikus veega nagu avatud kanuu.</li>
<li><strong>Süst on stabiilsem.</strong> Nagu eespool loetlesime, teeb süsta ehitus ta stabiilsemaks, tõhusamaks, kuivemaks jaheda ilmaga, tuules, kärestikes liikumiseks.</li>
<li><strong>Süst on kergem.</strong> <b>Süst on sageli 5-8 kg kergem, </b>mis pikkadel matkadel või maratonidel annab tuntava eelise. Kergus tuleneb ehitusest ja kasutatud materjalidest. Matkajuhi süstad on valmistatud <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/High-density_polyethylene" target="_blank" rel="noopener">HDPE plastikust</a>, mis annab õhema kereseina puhul <b>8 korda suurema vastupidavuse</b> tavalise paksusega <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Polypropylene" target="_blank" rel="noopener">PE plastikust</a> seintega võrreldes.</li>
<li><strong>Süst on tuulekindlam.</strong> Süst on madal. <strong data-start="435" data-end="454">Madalam profiil</strong> aga tähendab, et süsta mõjutab tuul vähem. See on eriti oluline avatud veekogudel, järvedel või tuulistel jõgedel. Samuti väsitab külgtuul sõitjat vähem, sest kurssi saab hoida tüüriga. Seega ei pea aerutaja kursi hoidmiseks üle koormama ühe poole kätt.</li>
<li><strong>Kindlam juhitavus voolus.</strong> Süsta juhitavus on <strong data-start="616" data-end="644">parem kitsastes kohtades</strong>, jõeloogetes ja tugeva vooluga veekogul – see tuleb kasuks näiteks kärestikes ja kitsastes, takistusteta jõgedes.  </li>
</ol>
<h3>Mis on süstal, aga kanuul pole, &#8211; ehk mis on süsta tüür?</h3>
<p>Tüür on süsta ahtrisse kinnitatud liikuv labakujuline detail, mida saab liigutada enamasti jalgadega (pedaalide abil). Ta aitab muuta või hoida süsta kurssi, eriti külgtuules või ebastabiilsetes voolutingimustes.</p>
<h4>Tüüri mõju süsta omadustele</h4>
<p>Kurss ja juhitavus</p>
<ol>
<li><strong>Stabiilsem kurss.</strong> Tüür aitab hoida kurssi, vähendades vajadust pidevalt aerutamisega suunda korrigeerida.</li>
<li>Külgtuules hoiab suuna paigas, mis vähendab energia- ja närvikulu korrigeerimisele.</li>
<li>Võimaldab kärestikes või kiirevoolulises, kivises jões kiiremini reageerida ja kurssi muuta.</li>
</ol>
<p><strong>Tulemus:</strong> vähem väsimust, suurem kontroll, eriti kui tuul või vool tahab sind õigelt kursilt kõrvale kanda</p>
<h4>Kiirus</h4>
<ol>
<li>Tüür ei vähenda oluliselt kiirust, kui see on neutraalasendis – laba pind on väike ja õhuke.</li>
</ol>
<p>Kiirus võib hoopis suureneda, kuna:</p>
<ol>
<li>kulub vähem energiat suuna korrigeerimisele,</li>
<li>Kulub vähem hoogu külgliikumisest väljatulekuks.</li>
</ol>
<h4>Matkaja mugavus- ja kindlustunne</h4>
<ol>
<li>Tüür lisab kindlustunnet, eriti algajale või ebakindlas olukorras (tuul, laine, kitsas, kiire kärestik).</li>
<li>Ei pea pidevalt aeruga “tüürima”, saab keskenduda jõulisemale ja rütmilisemale liikumisele.</li>
<li>Tüüripedaalid, kuhu jalad saavad toetuda, tekitavad kindlama kehaasendi ja mugavama ergonoomika pikaajaliseks aerutamiseks.</li>
</ol>
<h4>Kas võib olla, et tüürist pole kasu või see takistab?</h4>
<ol>
<li>Madala veega jõgedel võib tüür põhjas lohiseda või takerduda.</li>
<li>Kivide ja takistuste vahel võib tüür saada kahjustada.</li>
<li>Mõned kogenud aerutajad eelistavad tüürivaba süsta, kuna nad oskavad tehniliselt aeruga suunda hoida.</li>
</ol>
<h3 data-start="208" data-end="250"><strong data-start="215" data-end="250">Nüüd kui süst hinnatud, siis millal eelistada ikkagi kanuud?</strong></h3>
<ol>
<li data-start="331" data-end="724">Kui liigud koos pere või väikese grupiga, rahulikul ja vähesõidetaval jõel, kus on palju vettekukkunud puid, kust tuleb paate palju üle või ümber puude vedada.</li>
<li data-start="331" data-end="724">Kui soovid palju varustust kaasa võtta, on avatud kanuu väga hea valik. Kanuu mahutab rohkem ja on mõnusalt avar, võimaldades ka jalgade sirutamist ning lastel ruumikat olemist.</li>
<li data-start="331" data-end="724">Samuti on ta sobilik lühikesteks või lõõgastavateks suvematkateks rahulikel vetel, kus manööverdusvajadus on väike.</li>
</ol>
<h3><strong data-start="1157" data-end="1173">Kokkuvõtteks</strong></h3>
<p>Nii süst kui kanuu on väärt valikud ja kumbki tuleb õigel ajal õigesse kohta. Kui soovid liikuda turvalisemalt, kiiremini, väiksema pingutusega, voolus ja tuules kindlamalt, siis tasub proovida matkasüsta.<br data-start="1376" data-end="1379" />Kui soovid rohkelt varustust kaasa võtta, lähed rahulikule jõele rahu ja kaaslaste seltskonda nautima, siis on kanuu omal kohal. Olgu Su valik milline tahes – <strong data-start="1486" data-end="1569">veematk on alati seiklus, mis viib su eemale rutiinist ja tagasi looduse rütmi.</strong></p>
<p data-start="906" data-end="1090"><span data-start="906" data-end="1037">Meie 30-aastase kogemusega veematkade korraldajana aitame sul leida just selle õige paadi ja veekogu – olgu see süst või kanuu.</span> Tule proovima ja avasta Eestimaa loodus vee pealt!</p>
<p data-start="1097" data-end="1260"><img decoding="async" class="emoji" role="img" draggable="false" src="https://s.w.org/images/core/emoji/15.1.0/svg/1f449.svg" alt="&#x1f449;" /> <em data-start="1100" data-end="1144">Vaata <a href="https://matkajuht.ee/s%c3%bcstamatkad-j%c3%b5gedel/">süstamatkade ja kanuumatkade valikut</a><br /></em><img decoding="async" class="emoji" role="img" draggable="false" src="https://s.w.org/images/core/emoji/15.1.0/svg/1f449.svg" alt="&#x1f449;" /> <em data-start="1225" data-end="1258">Broneeri oma seiklus juba täna: <strong>info@matkajuht.ee, +37256678113</strong></em></p>
<p><!-- /wp:paragraph --><!-- wp:paragraph --></p>
<p><!-- /wp:paragraph --></p>								</div>
				</div>
					</div>
				</div>
				</div>
		]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Mis on süst ja mis on kajakk?</title>
		<link>https://matkajuht.ee/mis-on-s%c3%bcst-ja-mis-on-kajakk/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Levo]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 09 Jul 2025 07:57:30 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Matkatarkused]]></category>
		<category><![CDATA[Veematkad]]></category>
		<category><![CDATA[süstamatk]]></category>
		<category><![CDATA[veematkamine]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://matkajuht.ee/?p=15025</guid>

					<description><![CDATA[Mis on süst ja mis on kajakk? Tänases postitusest saavad vastuse need kes murravad pead selle üle, et mis vahe on süstal ja kajakil.Eesti kultuuriruumis tähendab süst ja kajakk ühte ja sama asja. See on pealt kinnine veesõiduk mida aerutatakse edasi kahelabalise aeruga.Sellised paadid kujunesid välja Kirde-Aasia, Põhja-Ameerika ja Gröönimaa põlisrahvaste: ainude, aleuutide ja innuiitide (eskimode) juures. Innuiidikeelne nimetus qajaq (&#8220;jahimehe paat&#8221;) kandus inglise keelde [&#8230;]]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[		<div data-elementor-type="wp-post" data-elementor-id="15025" class="elementor elementor-15025">
				<div class="elementor-element elementor-element-65c8420f e-flex e-con-boxed e-con e-parent" data-id="65c8420f" data-element_type="container" data-e-type="container">
					<div class="e-con-inner">
				<div class="elementor-element elementor-element-e716cb9 elementor-widget elementor-widget-text-editor" data-id="e716cb9" data-element_type="widget" data-e-type="widget" data-widget_type="text-editor.default">
				<div class="elementor-widget-container">
									
<h3 class="wp-block-heading">Mis on süst ja mis on kajakk?</h3>

<p>Tänases postitusest saavad vastuse need kes murravad pead selle üle, et mis vahe on <em>süstal</em> ja <em>kajakil</em>.<br />Eesti kultuuriruumis tähendab süst ja kajakk ühte ja sama asja. See on pealt kinnine veesõiduk mida aerutatakse edasi kahelabalise aeruga.<br />Sellised paadid kujunesid välja Kirde-Aasia, Põhja-Ameerika ja Gröönimaa põlisrahvaste: <a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Ainud" target="_blank" rel="noreferrer noopener">ainude</a>, <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Aleuudid" target="_blank" rel="noreferrer noopener">aleuutide</a> ja <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Eskimod" target="_blank" rel="noreferrer noopener">innuiitide</a> (eskimode) juures. Innuiidikeelne nimetus <em>qajaq</em> (&#8220;jahimehe paat&#8221;) kandus inglise keelde (<em>kayak</em>). Inglise keelest on see laensõna nüüd paralleelselt varem kasutatud <em>süst</em>&#8216;aga juurdumas ka eesti keelde.<br />Meie, Eesti põlisrahva keeles, tähendab <em>süst</em> &#8211; <em><a href="http://www.eki.ee/cgi-bin/raun.cgi?sona=%5Es%FCst&amp;x=9&amp;y=11" target="_blank" rel="noreferrer noopener">lootsikut</a></em>, <em><a href="http://www.eki.ee/cgi-bin/saareste.cgi?sona=s%FCst&amp;osa=m&amp;x=10&amp;y=10" target="_blank" rel="noreferrer noopener">paati</a></em> (A.Raun; A.Saareste). Tõenäoliselt on nimetus <em><a href="https://arhiiv.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=s%C3%BCst&amp;F=M&amp;C06=et" target="_blank" rel="noreferrer noopener">süst</a></em> üle kandunud kangakudumise <em>süstikult</em> mis kujult meenutab väga teravaotsalist <em>süst</em>&#8216;a. Seega käib aleuudi, ainu või innuiidi mees jahil <em>kajakiga</em>, eesti mees aga <a href="https://matkajuht.ee/s%c3%bcstad-prijon-cruiser-ii/" data-type="post" data-id="13441"><em>süstaga</em></a> või osaleb <a href="https://matkajuht.ee/s%c3%bcstamatkad-j%c3%b5gedel/" data-type="page" data-id="11114"><em>süstamatkal</em></a>. Nii see on.<br />Kui aga seltskonnas tekib vajadus kõneleda erinevatest süstatüüpidest, siis eesti keel pakub võimalust ennast süstahuviliste hulgas arusaadavaks teha laias laastus järgmisest nimetustega:</p>

<ol class="wp-block-list">
<li><strong>Meresüst. </strong>Avavetel rändamiseks kujundatud tüüp </li>

<li><strong>Sportsüst.</strong><em> </em>Kiiruse arendamiseks kujundatud tüüp </li>

<li><strong>Trikisüst.</strong><em> </em>Nimetus räägib enda eest</li>

<li><strong>Slaalomisüst.</strong><em> </em>Võistlussüst veeslaalomiks</li>

<li><strong><a href="https://matkajuht.ee/s%c3%bcstad-prijon-cruiser-ii/" data-type="post" data-id="13441">Matkasüst </a>.</strong> Järvedel ja jõgedel rändamiseks kujundatud mahukas ja stabiilne alus</li>
</ol>

<p>Ja lisaks ehk veel üks iva, mis lõpetuseks sobiks. Vahel võib kuulda juttu, et: &#8220;laupäeval käisime <em>kanuutamas</em>, küll sai <em>mõlatud</em>, järgmine nädal läheme <em>süstama</em>&#8220;.<br />Siin on ka tegemist ingliskeelsete terminite (<em>canoeing, kayaking</em>) lobeda eestindamisega. Pole hullu, kõik saavad aru, mida kõneleja tahtis öelda ning jutt sai ka muhedam. Kui aga mõtet vaja kirjasõnas edasi anda, siis võiks lause kõlada järgmiselt: &#8220;laupäeval käisime <a href="https://matkajuht.ee/kanuumatkad/" data-type="page" data-id="11102"><em>kanuumatkal</em></a>, küll sai <em>aerutatud</em>, järgmisel nädalal läheme <a href="https://matkajuht.ee/s%c3%bcstamatkad-j%c3%b5gedel/" data-type="page" data-id="11114"><em>süstamatkale</em></a>&#8220;.<br />Head <em>aerutamist</em> kõigile! <img src="https://s.w.org/images/core/emoji/17.0.2/72x72/1f642.png" alt="🙂" class="wp-smiley" style="height: 1em; max-height: 1em;" /></p>
<p>Loe siit ka <a href="https://matkajuht.ee/6-omadust-milles-sust-kajakk-on-parem-kui-kanuu/">kanuu ja süsta erinevustest</a></p>
								</div>
				</div>
					</div>
				</div>
		<div class="elementor-element elementor-element-e8b3674 e-flex e-con-boxed e-con e-parent" data-id="e8b3674" data-element_type="container" data-e-type="container">
					<div class="e-con-inner">
					</div>
				</div>
				</div>
		]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Süstad Prijon Cruiser II</title>
		<link>https://matkajuht.ee/s%c3%bcstad-prijon-cruiser-ii/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Levo]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 07 Feb 2025 09:04:46 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Veematkad]]></category>
		<category><![CDATA[matkamine]]></category>
		<category><![CDATA[süstad]]></category>
		<category><![CDATA[süstamatk]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://matkajuht.ee/?p=13441</guid>

					<description><![CDATA[Süsta omadused ja ehitus Kayak Prijon Cruiser II on turvaline ja ruumikas kaheinimese süst. Prijon Cruiser hoiab hästi kurssi ning on kergesti juhitav ning ka algajale lihtsasti käsitletav. Avara sõitjateruumi ava kaudu (diam 110 cm!) on lihtne sisse istuda ja väljuda ning sõitja tunneb ennast aerutades hästi vabalt.Cruiser on uppumatu, sest ahtris asub 110 liitrine veekindlalt suletav [&#8230;]]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[		<div data-elementor-type="wp-post" data-elementor-id="13441" class="elementor elementor-13441">
				<div class="elementor-element elementor-element-424d664d e-flex e-con-boxed e-con e-parent" data-id="424d664d" data-element_type="container" data-e-type="container">
					<div class="e-con-inner">
				<div class="elementor-element elementor-element-1827e82 elementor-widget elementor-widget-text-editor" data-id="1827e82" data-element_type="widget" data-e-type="widget" data-widget_type="text-editor.default">
				<div class="elementor-widget-container">
									
<h2 class="wp-block-heading">Süsta omadused ja ehitus</h2>

<p>Kayak <a href="http://www.prijon.com/" target="_blank" rel="noopener">Prijon</a> Cruiser II on turvaline ja ruumikas kaheinimese süst. Prijon Cruiser hoiab hästi kurssi ning on kergesti juhitav ning ka algajale lihtsasti käsitletav. Avara sõitjateruumi ava kaudu (diam 110 cm!) on lihtne sisse istuda ja väljuda ning sõitja tunneb ennast aerutades hästi vabalt.<br />Cruiser on uppumatu, sest ahtris asub 110 liitrine veekindlalt suletav pagasiruum ning süsta nina on täidetud tahke vahuga.</p>

<p>Süsta juhitakse tagumise sõitja poolt pedaalide abil mille jõud kantakse tüürimehhanismi abil tüürile.  Süst on valmistatud HTP plastikust mis on võrreldes klaasplastikuga löögikindlam, elastsem ja sõbralikum.  See teeb temast <a href="https://matkajuht.ee/s%c3%bcstamatkad-j%c3%b5gedel/">süstamatkadeks  </a>suurepärase vahendi.<br /><a href="https://matkajuht.ee/s%c3%bcstamatkad-j%c3%b5gedel/">Prijon Cruiser II süstaga saad matkata Matkajuhi süstamatkadel. Ühine!</a></p>

<figure class="wp-block-table">
<table class="has-fixed-layout">
<tbody>
<tr>
<th>Tehnilised näitajad</th>
<th>Sõidukarakteristikud</th>
<th>Muud</th>
</tr>
<tr>
<td>Pikkus 470 cm</td>
<td>+ + + Kursilpüsivus</td>
<td>Pagasiruum 110 l</td>
</tr>
<tr>
<td>Laius 73 cm</td>
<td>+ + + + + Stabiilsus!!!</td>
<td> </td>
</tr>
<tr>
<td>Kaal 37 kg</td>
<td>+ + + + Juhitavus</td>
<td> </td>
</tr>
<tr>
<td>Kogumaht 510 l</td>
<td>+ + + Kiirus</td>
<td> </td>
</tr>
<tr>
<td>Kandevõime 240 kg</td>
<td> </td>
<td> </td>
</tr>
<tr>
<td>Kokpiti ava 110 cm | Gr. 7</td>
<td> </td>
<td> </td>
</tr>
</tbody>
</table>
</figure>

<p>Hinnangud +(madal) kuni +++++(väga hea)</p>

<h2 class="wp-block-heading">Materjal</h2>

<h3 class="wp-block-heading"><strong>Thermoplastic HTP</strong></h3>

<p>Prijon valmistab oma süstad <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/High-density_polyethylene" target="_blank" rel="noopener">HTP plastikust</a>. See materjal segatakse kokku PE graanulitest, värvainetest, UV kaitset andvatest lisanditest ja mõnedest muudest komponentidest. HTP molekul on 10 korda pikem kui PE-l ja see annab talle väändekindluse, kerguse ja kulumiskindluse.</p>

<h3 class="wp-block-heading"><strong>HTP eelised </strong></h3>

<p>HTP süstade eeliseks PE-st valmistatud süstade ees on nende suurem stabiilsus, kulumiskindlus ja kaal. HTP on väga keskkonnasõbralik. Se on vees lahustumatu ja raskemetallide vaba materjal, mille ümbertöötlemisel ei eraldu mürgiseid gaase ja jäätmeid. Seepärast garanteerib tootja, et võtab kõik paadikered nende kasutusea lõpul tasuta tagasi. </p>

<h2 class="wp-block-heading"><strong>Aerud</strong></h2>

<p>RIM aerud on silmapaistvalt vastupidavad. Aeru käepide on valmistatud alumiiniumist, labad plastikust<br />Kaal: 1290 g</p>
								</div>
				</div>
					</div>
				</div>
				</div>
		]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Võhandu veematkarada &#8211; kuni 6 päeva matka Eesti pikimal jõel!</title>
		<link>https://matkajuht.ee/s%c3%bcstamatk-kanuumatk-parvematk-rafting-v%c3%b5handul/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Levo]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 05 Feb 2025 12:56:48 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Veematkad]]></category>
		<category><![CDATA[Kanuumatk]]></category>
		<category><![CDATA[matkarada]]></category>
		<category><![CDATA[parvematk]]></category>
		<category><![CDATA[raffting]]></category>
		<category><![CDATA[süstamatk]]></category>
		<category><![CDATA[veematkamine]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://matkajuht.ee/?p=13329</guid>

					<description><![CDATA[Suur mitmpäevane seiklus kanuul, parvel või süstal Kirjeldus Meie peame Võhandut huvitavamaks ja parimaks nädalase veematka jõeks Eestis. Võhandu algab Otepää kõrgustiku idaosast, voolab läbi Võru orundi järvede, Kagu-Eesti lavamaa ja Peipsi nõo ning suubub peale 162 kilomeetri pikkust teekonda Põlvamaal Võõpsu külje all Lämmijärve. Keskjooksul jõgi kitseneb, voolates kõrgete liivakivikaljude ja koobastega ääristatud kärestikulises [&#8230;]]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[		<div data-elementor-type="wp-post" data-elementor-id="13329" class="elementor elementor-13329">
				<div class="elementor-element elementor-element-15ea9188 e-flex e-con-boxed e-con e-parent" data-id="15ea9188" data-element_type="container" data-e-type="container">
					<div class="e-con-inner">
				<div class="elementor-element elementor-element-5ec92b52 elementor-widget elementor-widget-text-editor" data-id="5ec92b52" data-element_type="widget" data-e-type="widget" data-widget_type="text-editor.default">
				<div class="elementor-widget-container">
									
<h1 class="wp-block-heading">Suur mitmpäevane seiklus kanuul, parvel või süstal</h1>

<h3 class="wp-block-heading"><strong>Kirjeldus</strong></h3>

<p>Meie peame <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5handu_j%C3%B5gi" target="_blank" rel="noopener">Võhandut</a> huvitavamaks ja parimaks nädalase veematka jõeks Eestis. Võhandu algab Otepää kõrgustiku idaosast, voolab läbi Võru orundi järvede, Kagu-Eesti lavamaa ja Peipsi nõo ning suubub peale 162 kilomeetri pikkust teekonda Põlvamaal Võõpsu külje all Lämmijärve. Keskjooksul jõgi kitseneb, voolates kõrgete liivakivikaljude ja koobastega ääristatud kärestikulises jõesängis.<br />Pikim, 5-6 päevane suvine matk võiks alata juba Pühajõelt, Võrumaalt Sulbi küla lähedal maanteesillalt. Lõik kuni Võru linnani võib olla üsna väljakutsuv vette kukkunud puude tõttu. Raskusi mittepelgavale matkaja jaoks on see kaunis ja põnev jõelõik (33 km).<br />Rahulikum ja lühem 3-4 päevane matk saab alguse Võru külje alt <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Kirump%C3%A4%C3%A4" target="_blank" rel="noopener">Kirumpäält</a> ning lõpeb Võõpsus. Elamuslik 90 kilomeetrine veematkamarsruut sobib nii peredele kui sõpradele looduses metsiku elu elamiseks.<br />Matkates püüdke säilitada vaikust. Siis ehk õnnestub teil metsikuid loomi – näiteks kopraid näha. Nende peiteurud asuvad lähtekohast pisut allavoolu ja mitmes pool hajutatult kogu teekonna vältel. Parimad ajad kopravaatluseks on varahommikul ja õhtuti. Lõuna-Eesti metsad on koduks veel põdrale, metskitsele, ilvesele, karule, hundile, rebasele, metsseale. Neid silmab küll harva, kuid kui liikuda müra tekitamata allavoolu, siis võib olla teil õnne.<br />Kõige sõidetavam ja huvitavam osa Võhandust asub jõelõigul mis jääb <a href="https://weskiwiki.ee/index.php?title=Paidra_veski" target="_blank" rel="noopener">Paidra vesiveski</a> ja Reo maantesilla vahele Põlva-Värska maanteel. Paidral tuleb esimest korda paat veest välja tõsta ja tammist mööda kanda. Nüüd järgneva lõigu alguses on vool laisk, kuid edasi jõesäng aheneb, pikkamööda tekib rohkem kivikärestikke ning vee kiirus kasvab. Jõgi laieneb ja vool vaibub taas alles 8 km pärast <a href="https://weskiwiki.ee/index.php?title=Leevi_elektrijaam" target="_blank" rel="noopener">Leevi elektrijaama</a> paisjärvel. Siin järgneb teine ülekandmine Leevi tammist.<br />Leevilt algava kaitseala keskosas võib jõeoru sügavus ulatuda 30 meetrini. Siin asuvad ka Võhandu jõe kõige märkmisväärsemad kärestikud, veskid, liivakivipaljandid ja koopad. See lõik võlub oma puutumatute metsade ja kaunite vaadete poolest.<br />Teekonna kõige põhjapoolsemale punktile Viiral järgneb veel 2 kärestikku Viial ja Reol ning seejärel vool taltub ning kuni Räpinani voolab Võhandu rahunenult oma sängis. Enne Räpinat tuleb teha ümber Leevaku elektrijaama tammi. Leevaku puhkeplatsil saab telkida. Ka Räpinas tuleb veel viimast korda vedada paadid üle paberivabriku tammi. Viimase 9 kilomeetrit kuni Võõpsuni kulgevad laisalt voolaval jõel. Kasuta võimalust kalastamiseks.</p>

<p><strong>Matkakorraldus: </strong>Matkajuht korraldab Võhandul 1 päevaseid <a href="https://matkajuht.ee/matkad/rafting-kanuumatk-s%c3%bcstamatk-parvematk-v%c3%b5handu/">süsta- parve-, ja kanuumatku</a>. Mitmepäevased matkad <a href="https://matkajuht.ee/matkad/kanuumatk-s%c3%bcstamatk-parvematk-rafting-v%c3%b5handu/">siin</a>. Ühine!<br /><strong><br />Asukoht ja nõuanded.</strong> Algus Võrumaalt Sulbi küla lähedal maanteesillalt (GPS:N 57 54.562, E 26 45.091) lõpp Põlvamaal (GPS:N 58 4.919, E 27 32.694). Teekond pikkusega 124 km läbitav 5-6 päevaga. Nõuab mõõdukat füüsilist ettevalmistust. Sõidetav kanuu, <a href="https://matkajuht.ee/s%c3%bcstad-prijon-cruiser-ii/">süsta</a>, <a href="https://matkajuht.ee/parv-raft-gumotex-ontario/">kummipaadiga</a>. Alates Võrust on sõidetav sõudepaadiga.</p>

<p><strong>Majutus, telkimine, lõkketegemine ja vesi.</strong> Võhandu on hästi varustatud avalike ja tasuliste telkimisvõimalustega. Kahjuks paiknevad need teekonna kestel ebaühtlaselt. Lõkketegemine kaitseala piirkonnas on lubatud ainult ettevalmistatud kohtades. Tuleohutuse ja keskkonnasäästu mõttes on toiduvalmistamiseks soovitav kasutada priimust. Joogivett saab jõeäärsetest allikatest. Varuge joogivesi kaasa Võru- Leevaku lõigu ning jõe alamjooksu läbimiseks. Pesemisel kasutage biolagunevaid pesuaineid ning tehke seda jõest eemal. Mõistlik oleks kaasa võtta ka prügikott ning tualetikühvel. Varusid saab täiendada Võrus, Leevil, Räpinas. Kontrollige poodide lahtiolekuaegu netist</p>
								</div>
				</div>
					</div>
				</div>
				</div>
		]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>

<!--
Performance optimized by W3 Total Cache. Learn more: https://www.boldgrid.com/w3-total-cache/?utm_source=w3tc&utm_medium=footer_comment&utm_campaign=free_plugin

Object Caching 0/259 objects using Redis
Page Caching using Disk: Enhanced 

Served from: matkajuht.ee @ 2026-04-21 10:52:00 by W3 Total Cache
-->