Võhandu veematkarada

Suur seiklus. Võhandu jõe veematkarada

Kirjeldus. Võhandu algab Otepää kõrgustiku idaosast, voolab läbi Võru orundi järvede, Kagu-Eesti lavamaa ja Peipsi nõo ning suubub peale 162 kilomeetri pikkust teekonda Põlvamaal Võõpsu külje all Lämmijärve. Keskjooksul jõgi kitseneb, voolates kõrgete liivakivikaljude ja koobastega ääristatud kärestikulises jõesängis.
Pikim, 5-6 päevane suvine matk võiks alata juba Võrumaalt Sulbi küla lähedal maanteesillalt. Lõik kuni Võru linnani võib olla üsna väljakutsuv vette kukkunud puude tõttu. Raskusi mittepelgavale matkaja jaoks on see kaunis ja põnev jõelõik (33 km).
Rahulikum ja lühem 3-4 päevane matk saab alguse Võru külje alt Kirumpäält ning lõpeb Võõpsus. Elamuslik 90 kilomeetrine veematkamarsruut sobib nii peredele kui sõpradele looduses metsiku elu elamiseks.
Matkates püüdke säilitada vaikust. Siis ehk õnnestub teil metsikuid loomi – näiteks kopraid näha. Nende peiteurud asuvad lähtekohast pisut allavoolu ja mitmes pool hajutatult kogu teekonna vältel. Parimad ajad kopravaatluseks on varahommikul ja õhtuti. Lõuna-Eesti metsad on koduks veel põdrale, metskitsele, ilvesele, karule, hundile, rebasele, metsseale. Neid silmab küll harva, kuid kui liikuda müra tekitamata allavoolu, siis võib olla teil õnne.
Kõige puutumatum ja huvitavam osa Võhandust asub jõelõigul mis jääb Paidra vesiveski ja Reo maantesilla vahele Põlva-Värska maanteel. See lõik on looduskaitse all. Paidral tuleb esimest korda paat veest välja tõsta ja tammist mööda kanda. Nüüd järgneva lõigu alguses on vool laisk, kuid edasi jõesäng aheneb, pikkamööda tekib rohkem kivikärestikke ning vee kiirus kasvab. Jõgi laieneb ja vool vaibub taas alles 8 km pärast Leevi elektrijaama paisjärvel. Siin järgneb teine ülekandmine Leevi tammist.
Leevilt algava kaitseala keskosas võib jõeoru sügavus ulatuda 30 meetrini. Siin asuvad ka Võhandu jõe kõige märkmisväärsemad kärestikud, veskid, liivakivipaljandid ja koopad. See lõik võlub oma puutumatute metsade ja kaunite vaadete poolest.
Teekonna kõige põhjapoolsemale punktile Viiral järgneb veel 2 kärestikku Viial ja Reol ning seejärel vool taltub ning kuni Räpinani voolab Võhandu rahunenult oma sängis. Enne Räpinat tuleb teha ümber Leevaku elektrijaama tammi. Leevaku poes saab varusid täiendada ning sealsel puhkeplatsil telkida. Ka Räpinas tuleb veel viimast korda vedada paadid üle paberivabriku tammi. Viimase 9 kilomeetrit kuni Võõpsuni kulgevad laisalt voolaval jõel. Kasuta võimalust kalastamiseks.

Matkakorraldus: Matkajuht korraldab Võhandul 1 päevaseid süsta- parve-, ja kanuumatku. Mitmepäevased matkad siin. Ühine!

Asukoht ja nõuanded. Algus Võrumaalt Sulbi küla lähedal maanteesillalt (GPS:N 57 54.562, E 26 45.091) lõpp Põlvamaal (GPS:N 58 4.919, E 27 32.694). Teekond pikkusega 124 km läbitav 5-6 päevaga. Nõuab mõõdukat füüsilist ettevalmistust. Sõidetav kanuu, süsta, kummipaadiga. Alates Võrust on sõidetav sõudepaadiga ning alates Leevilt parvega.

Majutus, telkimine, lõkketegemine ja vesi. Võhandu on hästi varustatud avalike ja tasuliste telkimisvõimalustega. Kahjuks paiknevad need teekonna kestel ebaühtlaselt. Lõkketegemine kaitseala piirkonnas on lubatud ainult ettevalmistatud kohtades. Tuleohutuse ja keskkonnasäästu mõttes on toiduvalmistamiseks soovitav kasutada priimust. Joogivett saab jõeäärsetest allikatest. Varuge joogivesi kaasa Võru- Leevaku lõigu ning jõe alamjooksu läbimiseks. Pesemisel kasutage biolagunevaid pesuaineid ning tehke seda jõest eemal. Mõistlik oleks kaasa võtta ka prügikott ning tualetikühvel. Varusid saab täiendada Võrus, Leevil, Leevakul, Räpinas. Poodide lahtiolekuajad on kantud Võhandu veematkaraja virtuaalkaardile.