Päevane tõukekelgumatk Kõrvemaal
Miks just Kõrvemaa tõukekelgumatk Aegiidu – Nelijärve ümbruses?
Kõrvemaa eripäraks on väikesed järved, vahelduvad reljeefid, kõikjal laiuvad metsad ja neid läbivad kiirevoolulised, selged jõed. Kitsad ja pikad vallseljakud (oosid) ja orud, mida mööda rajad kulgevad, pakuvad loomulikke tõuse ja langusi– tõukekelgumatkal vahelduvad tõusud laskumistega.
Marsruut ja maastik
Kui kohtume raudteejaamas, kui matk algab Aegviidust või Nikerjärvel kui matk algab RMK Nikerjärve lõkkekohast. Siin teeme juhendamise ja proovime sõiduvõtteid. Edasi kulgeme mööda metsateid Mägede suunas. Üle Uueveski nõmme küngaste võtame suuna Aegviidu-Jäneda vallseljandiku suunas. Teeme mitmeid tõuse ja kiireid laskumisi. Vaatleme rähnipuid ja loomajälgi, räägime loodusest. Varsti ületame üle silla Jänijõe selge, kärestikulise voolukoha. Märkame kobraste tegutsemisjälgi, mingi toimetamisest jäänud jõekarbi poolmeid. Seejärel hakkame vahelduvalt laskumistega tõusma oosi kõrgematesse punktidesse. Maastik on hästi vaheldusrikas ja kaetud vana, liigirikka metsaga. Teekonnal avanevad vaated mitmele järvele korraga – see on Kõrvemaale iseloomulik „järvede mosaiik“, kus veesilmad jäävad eri kõrgustele ja on eriilmelised.
Talvel on järved vaiksed ja lumised, metsad summutavad heli ning liikumine muutub meditatiivseks. Matka viimased kilomeetrid on kiired ja lõbusad – siin asuvad teekonna kõige pikemad laskumised. Peagi olemegi tagasi matka alguspunktis ja võime nautida kaasavõetud termosetäit teed või kui oli tellitud, minna isuäratavalt lõhnavasse Metsarestorani varem väljavalitud menüüd nautima.
Jõed ja metsavaikus
Marsruudi lähedusse jäävad ka Jänijõe oru lõigud. Jõgi lookleb läbi metsade ja luhaalade, pakkudes maastikul kontrasti: avar madal org vaheldub kõrgemate seljandikega. See vaheldus hoiab matka mitmekesise ning annab kehale ja meelele vahepeal puhkust.
Tempo ja kestus
Kõrvemaa tõukekelgumatk toimub päevasel ajal ja kestab ca 2,5 – 3 tundi. Matkame rahulikus tempos, peatustega vaadete nautimiseks, matk on lumeolude, matkajate ja ilma järgi kohandatav. Liikumine on mõõdukalt aktiivne: sobib neile, kes on harjunud matkama, kuid ei eelda sportlikku tippvormi. Kelk liigub stabiilselt ka tasasemal rajal ning vajadusel saab tõukamise vahepeal rahulikult kõndida.
Kellele see matk sobib?
- Loodushuvilisele, kes tahab matakata päris looduses, mitte ainult parkide hooldatud radadel
- Inimesele, kes otsib aktiivset talvist tegevust Kõrvemaal
- Seltskonnale või töötiimile, kes hindab vaikust, ruumi ja liikumist
- Matkajale, kes tahab kogeda Aegviidu–Nelijärve piirkonda tervikuna
Kokkuvõte
Päevane tõukekelgumatk Kõrvemaal Aegviidu ja Nelijärve vahel ei ole lihtsalt talimatk. See on rännak jääaja kujundatud maastikul, kus iga seljandik ja järv jutustab oma varjatud lugu. Tõukekelk on siin vahend, mis laseb sellel lool kulgeda rahulikult, samm-sammult – või õigemini, tõuge-tõuke haaval.
Tõukekelgumatk Kõrvemaal. Ajalugu ja loodus. Mida näen, mida kogen?
Purgatsi järv, mille ääres asub tänapäeval Nelijärve Puhkekeskus, on üks kaunimaid Aegviidu järvi. Oma nime on järv saanud Purgatsi-nimelise mehe järgi, kes mõisnike ajal täitnud järve- ja metsavahi ülesandeid ning elanud järve ääres, praeguse puhkekeskuse kohal. Aegviidu järvedest on Purgatsi kõige kagupoolsem, ta asub Aegviidu—Jäneda välisel j aku kirdeküljele jäävas nõos, läänest ja lõunast langevad kuuse-segametsaga kaetud oosinõlvad otse järveveeni, laugem on loodekallas, mis aegamisi tõuseb üles Nelijärve mäe lavaja harjani. Põhjas ulatub järveni üks oosi kõrvalharudest, mida mööda viib jalgtee puhkekeskuse juurest Nelijärve mäele. Idas ja kirdes ümbritsevad järve mõhnad; siin leidub ka kaldale istutatud tammesalu.
Aegviidu järvedest on Purgatsi kõige sügavam, suurimad sügavused, mis ulatuvad 12—13 meetrini, esinevad järve keskosast veidi edela pool. Ligi viiendik järve 4,5-hektarilisest pindalast on üle 8 m sügav. Madalamateks kohtadeks on järve ida- ja loodesopid. Siin võime märgata ka kinnikasvamisprotsessi tunnuseid. Sisse- ja väljavool järvel puudub, järv toitub põhjaallikaist, mistõttu järvevee temperatuur on ebaühtlane. Vesi Purgatsi järves on rohekas ja veidi kõdunemisprotsesside järele lehkav, soojadel suvepäevadel pannakse tihti tähele vee «õitsemist», millal vetikate üleproduktsiooni tõttu kerkib veepinnale kollakasroheline kiht. Järvetaimestiku esindajaist väärib silmatorkavana nimetamist valge vesiroos, mida leidub vähesel määral kaldaäärses vees. Järve põhi on üldiselt mudane.
Purgatsi järvest 100—150 m loode pool kerkib Nelijärve mägi, mis kujutab enesest vallseljakute sõlme. Mäe kõrgemaks osaks on umbes 20 m laiune lamedalaeline põhja—lõunasuunalise pikiteljega mäehari, mille langus lõunasse tiheda metsa tõttu pole hästi jälgitav. Põhjas lõpeb mäelagi paarimeetrise astanguga ning läheb üle Urbukse ja Sisalikujärve vahelt läbi kulgevaks kitsaharjaliseks seljakuks. Veelgi suuremad on astangud, mis seovad Nelijärve mäge läänest piki Urbukse järve lõunakallast tuleva oosiga ja selle idapoolse, Purgatsi põhjakaldale ulatuva jätkuga.
Kõige ilmekamalt torkab Nelijärve mäe suhteline kõrgus silma mäe kirdenõlval, kus mäeselg umbes 30-kraadise kallakuga laskub otse Sisaliku järve veepinnani. Nelijärve mäe suhteline kõrgus loetuna Sisalikujärve veepinnalt on 17,4 meetrit. Lisame, et Sisalikujärve veepind ise on merepinnast 67 m kõrgemal; siit saame arvutada Nelijärve mäe absoluutse kõrguse — 84,4 m üle merepinna.
Nelijärve mäel oli kunagi olemas väike suusahüppetrampliin. Sellelt oli avaram vaade edelasse ja kirdesse. Tollal nägi edelast üle mitme seljakuharja mineva metsasihi Valgehobuse mäe metsast kuplit, kirdes avaneb vaade Sisalikujärvele ja järvetagusele metsasihile. Kuid tänapäeval on seljandik kaetud kõrge ja vana metsaga ning järved on rajalt näha vaid paiguti. Sisalikujärvest paremat kätt valendab Purgatsi (Nelijärve mäelt on kunagi viimase kaldani raiutud siht, mida talvel kasutame kelguteena), vasakul, loodes, avaneb vaade puutüvede vahelt paistvale, umbes 100 m kaugusel asuvale Urbukse järvele. Nelijärve mäe edelajalamile jääv väike Ahvenajärv pole sama hästi nähtav. Nelijärve mägi ei ole mitte üksnes mäeseljakute sõlmeks, vaid ka teeristiks — jalgradasid kulgeb siit igasse ilmakaarde. Kuhu minna?
Ümbruse matkarajad
Põhjapoolsemat teerada mööda pääseb kõige paremini Piibe maanteele ja sealt edasi raudteepeatusesse. See teerada jälgib umbes 200 meetri ulatuses kirdesse kulgeva vallseljaku ebatasast harja ja viib välja Piibe maanteele Nelijärve peatusest paarsada sammu loodesse jääva kurvi kohal. Eriti huvitav on sellel teerajal minna Urbukse ja Sisalikujärve vahelt läbi. Kitsas rada läheb kord madaldudes, siis aga uuesti tõustes piki Urbukse idakallast, järv ise jääb 10—12 meetrit madalamale, otse vallseljaku jalamile. Teisel pool eraldab Sisalikujärve mäejalamist kümmekonna meetri laiune õõtsik, mis tunnistab, et järve pind on kunagi olnud palju suurem praegusest. Veelgi laiem on õõtsik järve idakaldal, kus ta läheb üle rabastunud männimetsaks selle all kasvavate villpeade, rabamurakate, sinikate, sookailude ja kukemarjadega.
Kinnikasvanud järve osas, mis pole veel kattunud metsaga, kasvavad peamiselt tarnad, soopihlad, ubalehed, jõhvikad ja turbasambla liigid. Urbukse (ka Urbuse) järv on oma nime saanud järveäärse talu järgi. Järve rohekaskollase värvusega vesi on võrdlemisi puhas ja mineraalainetevaene. Kinnikasvamine Urbukses toimub väga aeglaselt. Erinevalt teistest selle järvederühma järvedest võib Urbukses täheldada kahte sügavamat põhjanõgu, kuna ülejäänud järvedes esineb ainult üks süvik. Suurimad, 8—9 meetrini ulatuvad sügavused esinevad järve põhja- ja lõunapoolses osas, viimaste vahele jääb madalam liivapõhjaga seljak. Järves kasvavatest veetaimedest pälvivad tähelepanu vesilobeelia ja järvelahnarohi. Viimastel aastatel kipub mõlema arvukus vähenema.
Nikerjärv on Aegviidu järvedest kõige loodepoolseni. Nikerjärve kutsutakse ka Näkijärveks, sest arvukate allikate tõttu on temas külmi kohti, mis on saanud saatuslikuks nii mõnelegi suplejale. Seetõttu peavad veemõnude nautijad olema siin väga ettevaatlikud. Viimase kümne aasta jooksul on Nikerjärv tublisti vesikatku täis kasvanud. Järve lõunasopiga külgneb väike rohusoo, põhjakallast palistab madal niiskevõitu niit, idas ulatub kõrge kuiv kallas kuni veepiirini. Järve põhjaja läänekaldale jäävad majad.
