2 tundi
6-7 km
1-39 osalejat
Keskmine
Tule Taevaskotta ja koge talveööd matkates valgustatud tõukekelkudel mööda lumiseid matkaradu. Matkajuhi valguskelgumatk Taevaskojas on unustamatu retk lumisesse Ahja ürgorgu – kohtumisele talvevalguse, vaikuse ja legendidega. Taevaskoja valguskelgumatk on rahulik talvine elamus Ahja jõe ürgorus, kus liigutakse valgustatud tõukekelkudel mööda lumiseid metsaradu. Matk kestab umbes 2,5 tundi, sobib ka algajatele ning toimub pausidega vaikses tempos. See on hea valik neile, kes otsivad talvel midagi erilist, sh suguvõsa, pere, sõpruskonna, ettevõtte väljasõiduks või sünnipäevaks.
Matk algab RMK Taevaskoja parklast (Saesaares), kus alustuseks õpime kelgusõidu tehnikat: tõukamist, libisemist, juhtimist ning pidurdamist. Seejärel matkame mööda Ahja jõe ürgoru legendaarsete paljanditeni – Väikese– ja Suure Taevaskojani, mille liivakivipaljandid (taevaskojad) on tuhandeid aastaid tagasi mandrijää poolt vormitud. Kelgutee kulgeb jõe kõrval lookleval metsarajal kuni vana veskikohani Ottenis. Vahel kostab vaid jõevulin ja tuule kohin mändide latvades. Tõukekelkude hele, sametine kuma valgustab rada 360° kraadi – mitte pimestavalt, vaid just nii hästi, et näed teed ja lumist loodust. Tõukad kelku justkui valgusmullis ja libised vaikselt, müratult läbi metsade. See on talvemuinasjutt, mille keskmeks oled sina.
Matk toimub rahulikus tempos ja sobib nii algajale kui kogenud talvematkajale. Mäkketõusudel kõnnime üles ja laskumistel teeme kiiremat sõitu
Rada on umbes 6–7 km pikk ning retk kestab 2,5 tundi, koos peatustega. Vahepeal teeme pausi Siimu sillal, kus saab nautida sooja jooki termosest, puhata jalgu ja vaadata, kuidas valgus peegeldub jäiselt Ahja jõelt. Tagasitee kulgeb mööda lumetolmus radasid, kus iga laskumine toob näole naeratuse ja põskedele puna.
Taevaskoja küla, Põlva maakond, RMK Saesaare parkla
(Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, RMK matkarada)
Google Maps: Taevaskoja parkla ja matkarada
Kui valguskelgumatk Taevaskojas on pikalt ette planeeritud ja broneeritud, kuid ilmataat mängib vingerpussi ja lumi sulab, siis saab valguskelgumatka asendada mõne teise õhtuse elamusega:
Nii säilib valguse ja liikumise maagia – vaid vahend muutub.
Valgel ajal seiklemiseks vali päevased tõukekelgumatkad
Valgesoo veski, tuntud ka kui Otteni veski, on üks vanimaid veskeid Ahja jõe ürgorus. Esmamainimine pärineb 1582. aastast, mil veskit nimetatakse allikates Valgesoo küla järgi. 17. sajandi alguse Liivimaa maarevisjonides on Ahja mõisa juures kirjas kaks töötavat veskit, millest üks oli Valgesoo. 18. sajandi lõpuks kuulus veski Valgesoo küla taluperemehele Jaan Ottanile, kelle järgi on veski saanud ka oma rahvapärase nime. 20. sajandi alguses kuulus veski tema pojale Richard Ottanile. Veski natsionaliseeriti 1944. aastal. Tänaseni säilinud veskihoone on ehitatud 1851. aastal: kivivundament, rõhtpalkidest seinad ja laastukatus. Pais, kahe kaaravaga kiviehitis, rajati 1910. aastal.
Pärast Teist maailmasõda pole veski juures suuri ümberehitusi tehtud, mistõttu on tegemist väärtusliku ja autentsena säilinud tööstuspärandiga. 1918. aastal paigaldas kohalik sepp Viido Muuga veskisse väikese, mõne kilovati võimsusega elektrijaama. Elektrivalgust said lisaks veskile ka Valgesoo, Eoste ja Adiste külad – see oli piirkonna jaoks märgiline samm modernsuse suunas. Veskis kasutati algselt vesirattaid, hiljem kahte turbiini, sh Francis-tüüpi turbiini. Jahvatamiseks oli kaks kivipaari, millest üks töötas veel 1970. aastal. Veekukkumine paisul oli ligikaudu 1,8 meetrit. Vesiveski hävis 2000. aastate alguses hulkurite tekitatud tulekahjus. Otteni veskisild on tuntud mängufilmi “Viimne reliikvia” võttepaigana. See on koht, kus Siim tõkestab sillapuuga ratsanikest jälitajate tee ja üks jälitajate hobustest kukub jõkke. Otteni veskisild on Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala piiriks
Neist loe kindlasti meie Taevaskoja lehelt
Valguskelk on Matkajuhi enda arendatud LED-valgustusega tõukekelk, millel on nelja suunda suunatud valguselement ja mugav iste. See pole tavaline kelk, mille külge on kinnitatud rattatuli või pealamp. See on välja töötatud just pimedas matkamiseks – selliselt, et valgus paistaks varjatult, pehmelt ja hajutatult, pimestamata kaaslasi. Kelk sobib igas eas matkajale, ka neile, kel nägemine pole enam nii terav (vajadusel kinnitame kelgule lisavalguse, kuid oma vajadusest tuleks tellimise ajal teada anda). Sõit on sujuv ning puhkepausideks saab kelgul istuda ja nautida hetke. Matkajuhi leiutise järgi on saanud nime ka kogu elamus – valguskelgumatk.