About this tour

Tõukekelgumatk Salosaarele. Avastamata saare saaga

Peipsi jaguneb põhjapoolseks  Külmjärveks, lõunapoolseks Lämmijärveks ja Pihkva järveks mis suuremas osas kuulub Venemaale. Asustamata Salosaar asub täpselt Pihkva- ja Lämmijärve  piiril, Võhandu suudmest umbes 1 km kaugusel. See on Peipsi järve üks kolmekümnest saarest. Saare teeb põnevaks loodus, ajalugu ja fakt, et saare idakaldast algab kokkuleppeliselt Pihkva järv. Seega saab ühel matkal sõita korraga justkui kahel järvel. Salosaar on Eesti idapoolseim saar – kunagine suvitus- ja meelelahutuskoht, täna vaikne ja puutumatu linnukoloonia. Tõukekelgumatkal tehakse Salosaarele tiir ümber, lisaks võtame ette jalgsimatka saare sisemusse ning vaatleme II MS aegseid kaitseliine, uurime kormoranide kolooniat, viskame pilgu vanadele meremärkidele ja taluasemetele. Kui jääolud ja võhm võimaldab, käime järvel Eesti-Vene piiri ääres ära. Matkal saame näha ka jääalust kalapüüki.

Kestus, pikkus, raskusaste, hind

• Hooaeg: talv, sobivate jääolude korral. Vaata plaaniliste matkade kalendrit
• Pikkus ja kestvus: 9km, 4 tundi
• Raskusaste: Keskmine, sõltub lume ja jääoludest
• Laps: 13-16a.
• Täiskasvanu 35 €, laps 25 €. Hind sisaldab korraldust, korraldajapoolset varustust, ei sisalda sööki, jooki
• Liitumine: telllige eritellimusmatk või ühinege plaaniliste matkadega.
• Lisainfo ja tellimine: +372 5667 8113 või info@matkajuht.ee

Asustamata Salosaar Lämmijärvel ootab avastajaid. Tule loodust, jääd, päikest, tuult, seiklust ja seltskonda nautima!

Kuhu kutsume? Matka programm

1. Koguneme. Lõuna-Eesti, Põlvamaa, Võõpsu sadam. Alustuseks sõiduvõtete- ja ohutusjuhendamine
2. Teekond. Tõukekelgumatk algab mööda Setomaa – Eesti piirijõge – Võhandut, tõukame jõejääd pidi järve suunas
3. Mida Võhandul näeme? Teekonnal uurime loomade jälgi ja koprapesi, teeme lühikese tagasivaate ajalukku, räägime seto kultuuri ja piiriäärse elu omapärast, naudime loodust
4. Mida Lämmijärvel näeme? Järvele jõudes suund Salosaarele, räägime jääoludest ja järvest, teekonnal suhtleme kaluritega, uurime jää paksust
5. Salosaarel. Võtame ette lühikese jalgsimatka ja lõunapausi. Näeme sõjaaegseid kaitseliine, kormoranide kolooniat, vanu meremärke, hüljatud taluasemeid. Kui on head olud ja piisavalt jõudu, käime Vene järvepiiri ääres ära (valikuline)
6. Tagasitee Pihkva järve pidi. Teeme vaatlusringi ümber saare, tagasiteel peatume kalameeste juures, vaatame jääalust kalapüüki (vahel, mitte alati, on võimalik värsket kala kaasa osta, kui huvitab võta kalakott ja sularaha kaasa)

Korraldajapoolne varustus

• Kerged istmeta matkatõukekelgud või istmega Soome kelgud (soov märgi broneerimisel)
• Jäänaasklid, vajadusel naglid

Isiklik varustus ja riietus

• Tuulekindel, kihiline ja soe riietus
• Müts, sall, tuulekindlad labakud (ka soojenduspakk, varukindad kui käed on eriti külmakartlikud), vajadusel näo kaitseks suusamask
• Tugeva tallamustriga soojad, seest karvased jalanõud, võid võtta kaasa enda naglid, kui oled nendega harjunud
• Väike seljakott, termos (tee/kakao), külmumiskindlalt pakitud võileivad
• ID-kaart!

Registreeri matkale! info@matkajuht.ee, 5667 8113 Saada oma kontaktid ja osalejate arv

Jääohutus. Kuidas tagame, et matk oleks ohutu?

Matkale saame minna siis kui on moodustunud püsiv ja piisava paksusega jääkate ning kui Politsei- ja Piirivalveamet on andnud loa minna piiriveekogule. Kuid otsuse minekuks teeme peale seda oma jääluureandmetele tuginedes. Selleks me kogume andmeid jää moodustumise ja paksuse kohta juba nädalaid varem. Alles peale piirivalve luba, siis kui oleme jääpuurimisega isiklikult veendunud, et moodustunud on ohutu jää, siirdume matkadele. Me jälgime pidevalt Keskkonnaagentuuri, päästeteenistuse ja piirivalve jääkaarte ning hoiatusi. Samuti oleme jääoludest ülevaaate omamiseks ühenduses kohalike kaluritega, kes töötavad jää peal ning piirivalvuritega, kes käivad hõljukitega regulaarselt jää olukorda hindamas. Lisaks Matkajuhi poolsetele turvameetmetele on matkagrupp ka piirivalve jälgimise all. Matkagrupiga jääle siirdudes ja jäält tulles, registreerume – teatame väljumisest ja tagasisaabumisest kohalikku piirivalvekordonisse. Meil on olemas kohalike kalurite ja kohaliku piirivalvekordoni telefoninumbrid võimaliku vajamineva abi küsimiseks väljaspoolt.

Vaata huvitavat Salosaare kohta:

• Osale elektritõukeratta või elektrifätratta matkal Lämmijärve Vene-Eesti jääpiiril seto ning vene vanausuliste külades
• Plaanilised matkad Salosaarele: https://matkajuht.ee/matkad
• Vaata videot: https://www.youtube.com/watch?v=L9l57WFv-kI
• Kui järv peale tungis. Loe kuidas Lämmijärve vastaskaldal venelased elasid

Talvine avastusretk Setomaal: tõukekelgumatk Salosaarele Lämmijärvel. Kui sind huvitavad detailid.

Tõukekelgumatkal tõukame end mööda Võhandu jõe avaraid deltamaastikke Lämmijärvel asuvale  Salosaarele. Tõukekelgumatk (soome kelgu matk) on lõbus ja turvaline viis avastada seninägemata salanurka Estimaast ning nautida talvise looduse ilu. Siledal jääl libiseb kelk hästi ning matk sobib tervele perele ning võimaldab ümbritsevat Setomaa loodust sel omapärasel moel avastada. Pane soojalt riidesse, haara kelgul sarvedest ning ühine meie ainulaadse avastusretkega – Peipsi lõunaosa avastamata jäine maailm ootab sind!

Tõukekelgumatk Salosaarele – mis see on?

See ~3–4 tunni pikkune loodusmatk algab ajaloolisest Võõpsu sadamast, kus matkajuht jagab osalejatele laiali varustuse ja juhandab kelguga sõitmises ning ohutuses. Esmalt tõukekelgutame mööda jäätunud Võhandu jõe alamjooksu, tõugates end läbi karge talvepäeva ja uurides saarma- metssea või põdrajälgi. Peatume koprapesa juures.  Jõudes Võhandu jõesuudmest avarale Lämmijärve jääle, avaneb meile Peipsi–Pihkva järvistu kütkestav talvemaastik – siit paistab meie sihtmärk Salosaar, väike metsase kõrgendikuga saar järve keskosa lähedal. Lämmijärv on Eesti ja Venemaa piiril paiknev veekogu, kus ühe matka jooksul sõidame justkui kahel järvel korraga: Salosaare läänekallas on Lämmijärves, idakaldalt algab juba Pihkva järv, kaugemal läänes aga jääb selja taha Suur-Peipsi. Retke jooksul läbime u 8–9 km jääteed ja saare radu ning tempo on rahulik, pakkudes aega ümbruse nautimiseks.

Matka tipphetked:

• Eriline sihtkoht: Asustamata Salosaar Lämmijärves on Peipsi järve üks ~30 saarest – justkui väike kadunud maailm, kuhu pääseb talvel vaid üle jää.
• Looduselamused: Näeme loomajälgi lumel, võimsaid koprapesasid kaldaroostikus ning sadu veelinde. Saar on kormoranide kuningriik – puude latvad on mustjaid linnupesi täis. Hea õnne korral kohtame järvel kalamehi ning näeme lähedalt, kuidas käib jääalune kalapüük
• Ajaloolised avastused: Salosaarelt leiame II maailmasõja aegseid kaitsekraave ja kunagise inimasustuse jälgi. Giid jutustab lugusid saare värvikast minevikust – siin on olnud talu, tuuleveski ning isegi tantsupõrandaga restoran
• Turvaline talveseiklus: Matkal on kaasas kogenud matkajuht ning varustus sisaldab jäänaaskleid ja kvaliteetseid matkatõukekelke. Osalejatel on seljas ilmastikule vastav riietus, mis tagab sooja ja kuivana püsimise. Tegemist on keskmise raskusastmega matkaga, mis sobib ka mõõduka sportliku vormiga huvilistele, sh noortele alates ~13. eluaastast.

Loodus ja ajalugu kohtuvad Salosaarel

Salosaar on väike (u 11 ha) metsane saar keset Peipsi järve lõunavete väina. Tänapäeval on see saar asustamata, kuid sadakond aastat tagasi peeti seda lausa “sünnist saati suvituskohaks” – Salosaar oli populaarne peatuspaik Tartu–Pihkva laevateel. Ajalooliselt toimis saarel kaluripere talu, majakavaht, tuuleveski ning restoran tantsusaaliga, kuid kõik need rajatised on tänaseks kadunud sõja- ja ajahammaste vahele. Teise maailmasõja ajal rajasid Saksa vägedes teenivad Piirikaitserügemendi  eesti mehed saarele kaitseliine, mille jäljed (kaevikud ja muldvallid) on siiani maastikul aimatavad. Salosaare idüll lõppes, kui maismaale rajati asulaid ühendavad maanteed ja sillad, laevaliiklus hääbus ja inimesed lahkusid – nüüd on ainsad “püsielanikud” siin kormoranid, kes pesitsevad massiliselt saare puulatvades. Jalutades saarel avastamegi hulgaliselt kormoranide pesi ning näeme oma silmaga, kuidas need kaluritest linnud on saare loodust kujundanud. Salosaarel ringi uudistades tekib tunne, justkui oleks astunud ajas tagasi ümberkorralduva looduse rüppe.

Matkal saad osa ka ehedatest loodusvaadetest. Talvine Setomaa loodus pakub kontraste – sile jääväli, mille all on suhteliselt madal ja suvel soojem Lämmijärv kõrged roostikuread järve kallastel ning puudelt oma raskuse tõttu lumme kukkunud kormoranipesad saarel. Jää peal liikudes märkame sageli loomajälgi – näiteks saarmaste, kobraste, rebaste, jäneste või põtrade toimetusi lumel. Võhandu jõesuudme lähistel konutavad jää servas suured koprapesad, mis annavad tunnistust siinse piirkonna elujõulisest koprapopulatsioonis. Lämmijärvel näeme kalamehi, kes puurinud jäässe augud ja tegelevad talipüügiga. Sageli on sellist õngitsejat ümbritsev jää täis väljatõmmatud ahvenaid – kui ahvenaparv on jää all võtmas, siis tuleb ainult kiskuda, pole aega saaki kokku korjata. Paljud kalurid ehitavad endale tuule kaitseks improviseeritud varjualuseid otse jääle – neid nähes saab hästi aimu, kui oluline on Peipsi järv ümberkaudsete inimeste elus. Kõik see kokku – eemalt paistvad Eesti-Vene piiri postid, looduse vaikus, karge õhk ja kauguses kostev piirivalve hõljuki mühin – loob unustamatu atmosfääri, mida peab ise kogema.

Lämmijärve talvine ilu: Pikal matkapäeval võib näha hingematvaid vaateid, olgu selleks sillerdav päikesepaiste lumisel jääl või maaliline päikeseloojang üle Peipsi järve. Talvine loodus Setomaal pakub nii hiljukest iluhetke kui ka vürtsikat seiklust. Peipsi järve lõunaosa (sh Lämmijärv) on tuntud rikka elustiku poolest – rohked kala- ja loomaliigid teevad piirkonnast tõelise loodushuvilise maiuspala. Eriliselt mõjub just päikeseloojang jääl: loojuv päike värvib terve jäävälja oranži ja roosaka tooniga, samal ajal kui saare taga hiilgab tumenev taevas. Sellised hetked jäävad meelde kogu eluks ning teevad retkest palju enama kui lihtsalt sportliku väljasõidu.

Võõpsu – seikluse algus Setomaa väraval

Meie matka alguspunkt Võõpsu sadam asub Eesti pikima jõe – Võhandu suudmealal. Võõpsu on ajalooliselt põnev paik – see väike tänavküla on justkui Setomaa põhjapoolne värav. Kunagi oli Võõpsu tähtis sadama- ja kaubanduskeskus Pihkva–Tartu laevatee: siit läksid teele kaubalaevad ja aurikud, tuues piirkonda elu ja melu. Täna on Võõpsu rahulik Peipsiäärne kaluriküla, mis võlub oma vaikuse ja autentsusega. Matkale saabudes tervitavad sind traditsiooniline seto külaõhustik, Võõpsu tsässon (külakabel) ning külalislahked kohalikud. Just siin, Setomaa väravas, algab meie retk – sümboolselt üle piiri jääle astudes jätame selja taha argipäeva ja sukeldume seiklusesse.

Varustus ja ettevalmistus matkapäevaks

Matkajuht OÜ poolt on selle retke jaoks kõik vajalik varustus olemas. Iga osaleja saab enda kasutusse kaasaegse matkamiseks mõeldud sportliku tõukekelgu (soovi korral on saadaval ka istmega soome kelgud, et näiteks puhkehetkel jalga puhata). Lisaks kuuluvad varustusse jäänaasklid – igaühel on kaelas turvanaasklid juhuks, kui jääolud nõuaksid enesepäästmist (matk toimub küll vaid sobivate jäätingimuste korral). Giid kannab hoolt, et kogu grupp liigub turvaliselt koos ning annab juhiseid, kuidas jää peal õigesti käituda.

Hind: Matka hind on 35 € täiskasvanule ja 25 € lapsele (kuni 16 a) ning see sisaldab varustuse renti ja matkajuhi teenust. Gruppide puhul (alates 10 inimest) küsi erihinda – näiteks 10-liikmelise seltskonna miinimumtasuks on 350 €. Matku korraldatakse tavaliselt jaanuarist märtsini, sõltuvalt jääoludest. NB! Kuna matk toimub Venemaa piirialal, tuleb kindlasti kaasa võtta isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass). Ilma dokumendita piiri lähedale jääle minna ei tohi.

Riietus ja varustus: Palun riietu kihiliselt ning soojalt. Soovitav on kanda termopesu, fleece- või villakihti ning peal tuule- ja veekindlat jopet ja pükse. Jalga pane soojad talvesaapad, mis ei libise – mitmetunnine jää peal olemine võib muidu jalad külmetama panna. Kindad (soovitavalt tuulekindlad ja soojad) ning müts on hädavajalikud. Võta kaasa väike seljakott, mõnus on pakkida sinna termos kuuma tee või kakaoga ning väike eine (võileib, šokolaad vms) matkapausi tarbeks. Saarel peatume korraks jalasirutuseks ja kergeks eineks, et nautida termosejooki kauni talvepanoraami taustal. Matkajuhtil on kaasas esmaabivahendid, viskeliin ja varusokid-kindad-riided, kui kellegagi peaks midagi juhtuma. Kõige tähtsam on aga hea tuju ja seiklushimu – selle pakib iga matkaja endale ise kaasa!

Kuidas osaleda?

Registreerumiseks kirjuta oma andmed lehe paremal küljel olevale päringuväljale ja saada ära või kirjuta meile – Matkajuht korraldab plaanilisi matku talvehooajal ning ka eritellimusel gruppe. Julgustame broneeringu aegsasti tegema, sest populaarsed kuupäevad võivad kiiresti täituda. Kui sul on küsimusi matka kohta, vasta meeleldi – võta ühendust telefoni või e-maili teel ( 56678113, info@matkajuht.ee)).

Vaata videot: Soovitame enne matkale tulekut heita pilk peale ka meie tutvustavale videole Salosaare tõukekelgumatkast (vaata klippi). Videost näed oma silmaga, millised imelised vaated ja emotsioonid sind ees ootavad – see on parim viis saada matkaks inspiratsiooni!

Broneeri kohe oma koht sellele Setomaa talvisele avastusretkele ja tule koge ise, miks Peipsi järve jääl matkamine on nii eriline. Peatse kohtumiseni jääl!