Ahja veematkarada

Jäälinnu marsruut.  Ahja jõe veematkarada

Kirjeldus. Ahjal asub kahtlemata Eesti tuntumaid ja parimaid veematka marsruute. See maaliline jõgi saab alguse Kanepi vallast Erastvere järvest. Pikal teekonnal (95 km) läbi Lõuna-Eesti voolab ta kiirevoolulisena kitsas liivakivisängis, laienedes aeg-ajalt paisjärvedeks ning alamjooksul suubub laia ja rahulikuna Emajõkke. Tuntuimad kohad teekonnal on Valgemetsa, Kiidjärve ja Taevaskojad. Kiirustamata kulgedes võib Ahjal teha kuni 3 päevase veematka (70 km). Pikale matkale on mõistlik startida Aarnaorust ja lõpetada enne Emajõkke suubumist Tartumaal Kikassaares.

Lõigud.

• Aarnaorust kuni Koorvereni on jõgi kitsas, silmusklev, vette on langenud puid. Vahemaa on 14 km. Koorvere veskiga saab alguse maastikukaitseala ning siit muutub jõgi kiiremaks. Jõe langus on siin 1,1-1,6 m/km. Ilmuvad esimesed liivakivipaljandid.
• Teekonnal Koorverest – Kiidjärveni (11 km) on 3 kärestikulisemat kohta. Kiidjärve vesiveski tamm on esimene ümberveo koht. Siin võib teha ka puhkepausi poeskäimiseks  või RMK teabepunkti külastamiseks.
• Järgmine lõik Kiidjärve-Saesaare (6 km) kulgeb paisjärvel. Kohati on jõgi siin kuni 200 m lai. Kuigi vool on märkamatu, muudavad metsased kaldad ja liivakivipaljandid sellegi lõigu nauditavaks. Juhul kui kaasas on õng, proovi siin õnne kalapüügiga. Saesaare HEJ tammi juures tuleb paadid uuesti üle kanda elektrijaama väljavoolukanalisse.
• Saesaare-Eoste lõigul (7 km) asuvad Ahja kõige tuntumad paljandid – Suur- ja Väike- Taevaskoda. Jõgi on kivine, põuastel suvedel on tuntav elektrijaama mõju – vett paisu taha kogudes võib allavoolu asuv säng olla veevaene. Peale Taevaskodasid ootab ees veel 2 veskikohta: Otteni ja Porgandi (Eoste küla). Ottenis lõpeb maastikukaitseala ja viimased veskikohad “sulgevad” ka Ahja kiirema osa.
• Eostest-Kärsani (13 km) kulgeb jõgi veel ürgorus, kuigi silmaga on seda raske hoomata. Vool on mõõdukalt aeglane. Enne Kärsat paikneb veel viimane, Sulbi vesiveski.
• Kärsalt-Kikassaarde (26 km). Jõgi muutub sügavamaks ja vool aeglustub. Jõe idakallast katab mets, läänekallast heinamaad. Peale Läänistet voolab jõgi mööda Emajõe-Suursood ning on kahes kohas ühenduses järvedega (Ahi- ja Võngjärvega). Lõpetamise koht Kikassaares on vee pealt rasketi märgatav. Peab olema tähelepanelik, sest allavoolu pole enam  enne Peipsit enam ühtegi ühendusteed.

Raja asukoht ja andmed. Algus Põlva-Saverna mnt. Aarnaorust (GPS:N 58 3.560, E 26 56.308), lõpp Tartumaal Kikassaares (GPS:N 58 22.002, E 27 8.693). Teekond pikkusega 72 km läbitav 3 päevaga. Nõuab mõõdukat füüsilist ettevalmistust. Sõidetav kanuu, süsta ja kummipaadiga. Kiidjärve-Saesaare lõik ja Eoste-Kikkasaare lõik parvega.

Matkakorraldus: Matkajuht korraldab Ahjal 1-3 päevaseid süsta- parve-, ja kanuumatku. Ühine!

Majutus, telkimine, lõkketegemine ja vesi. Ahja marsruudi ulatuse pole avalikku tasuta telkimiskohta. Telkida tuleb igaüheõiguse alusel või jõeäärsete puhkemajade territooriumil Valgemetsas ja Kiidjärvel. Lõkketegemine kaitseala piirkonnas on lubatud ainult ettevalmistatud platsil Sõnajalamäel (peale Kiidjärvet). Tuleohutuse ja keskkonnasäästu mõttes on toiduvalmistamiseks soovitav kasutada priimust. Joogivett saab jõeäärsetest allikatest. Varuge joogivesi kaasa jõe alamjooksu läbimiseks. Peale Otteni veskit on joogivett keerulisem hankida. Pesemisel kasutage biolagunevaid pesuaineid ning tehke seda jõest eemal. Mõistlik oleks kaasa võtta ka prügikott ning tualetikühvel. Toiduvarusid saab täiendada Kiidjärve poes ja Saesaare kioskis (mõlemad avatud ainult suveperioodil)