About this tour

Suurvee parvematk, rafting – turvalisim moodus nautida suurvett

• Toimub: kummiparvedel/raftidel, hooajaliselt
• Lisateenused: elamustoitlustamine, majutus, saun
• Selga ja jalga: aastaajale vastav riietus
• Lisainfo ja tellimine+37256678113, info@matkajuht.ee

Raftingu info. Matkateekond

• Teekond. Rafting Võhandul algab Paidrast või Leevilt ning lõpeb Süvahavval või Reol. Sõltuvalt valitud marsruudist on raftingu pikkuseks 23 (4 t) või 13 km (2 t). Ees ootab kümmekond kärestikku-veskikohta. Teekond on vettekukkunud puudest puhastatud, kuid loodus on loodus – võib leiduda üksikuid, hiljuti kaldalt vette sadanud puutüvesid.
• Transport. Autod viiakse lõppu kas parvematka alguses või tuuakse finišisse matka lõpus.
• Matkaparved. Matkatakse lihtsatel, kergetel, turvalistel, uutel ja kaasaegsetel 6-, 7- ja 9- kohalistel parvedel. Parve juhtimine ja aerutamine on väga lihtne, võtteid õpetatakse matka alguses. 6 kohalised Gumotex Ontario parved ning 7- ja 9 koh Gumotex Pulsar parved on ülivastupidavast, tugevdatud kattega Hypalon materjalist. Lugege parvedest täpsemalt.
  Matkajatele anname mugavad, Rootsis toodetud CE sertifikaadiga päästevestid. Matka kulgu jälgitakse matkajuhtide poolt kaldajulgestuses ning vajadusel abistatakse.
• Lapsed. Alates 6. ea. Laps saab parvematkale ning osaleb matkal eeskostja vastutusel. Lastele lastevestid.

Sujuv ja mõnus parvematk, aga kas turvaline ka?

Parvematk on turvaline ja nauditav, kui järgida lihtsaid reegleid ning olla tähelepanelik kaaslaste ja ümbritseva suhtes.

Kas parv võib ümber minna?

Parv (raft) on kõige stabiilsem veesõiduk, seejärel tulevad süst ja kanuu. Mõistliku käitumise korral on vette kukkumine või ümberminek raftingul ebatõenäoline. Spetsiaalselt suurveele disainitud väliskuju, 5-7 õhku täis ballooni hoiavad parve veepinnal väga püstivana, kuid oluline on vältida ohtlikke olukordi – kividesse või okstesse sõitmist, võidu aerutamist, naaberparve rammimist või tahtlikku kallutamist. Sellised tegevused võivad lõppeda ootamatu suplusega jahedas vees.

Kuidas liikuda okste ja sildade alt läbi?
Madalate sildade ja rippuvate okste alt läbi sõites tuleb olla tähelepanelik – need võivad kriipida või viia kaasa mütse, prille ja muid lahtiseid esemeid. Ohutuks läbimiseks tuleb vajadusel heita kõhuli parve põhja või hoida ennast võimalikult madalal. Kui silla alt läbisõit pole võimalik, tuleb raft kaldale tõmmata ja sillast (takistusest) ümber kanda.

Parvematk on meeskonnatöö!
Koostöö on sujuva ja turvalise matka alus. Hoides kaaslasi, vältides ohtlikke tegusid ja panustagem ühiselt, et sõit oleks meeldejääv ja turvaline kõigile.

Võhandu kirjeldus

Võhandu jõgi – Eesti pikim ja üks põnevamaid raftinguks sobivaid jõgesid – pakub mitmekesist maastikku ja põnevat langust, mis teeb sellest ideaalse sihtkoha parvematkadele.

Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 132,5 meetrit ja suudmes 30,1 meetrit, mis tähendab 102,4-meetrist langust kogu ulatuses. Keskmine langus on 0,63 m/km, kuid kõige suurem langus – 1,72 m/km – esineb keskjooksul Kolma ja Haavapää küla vahelisel 12-kilomeetrisel lõigul. Just see osa pakub kõige rohkem voolukiirust ja dünaamilisi kärestikke, mis muudavad Võhandu jõe üheks parimaks kohaks raftinguks ja parvematkadeks.

Võhandu jõe keskjooks on muljetavaldava maastikuga – kitsas ürgorg, mille laius jääb 150–200 meetri vahele, on ääristatud 15–20 meetri kõrguste järskude kallastega. Jõe kallastele avanevad mitmed Devoni liivakivipaljandid, mis moodustavad imposantsed looduslikud müürid, ning voolutee ääres leidub arvukalt allikaid. Eriliselt kaunis ja kaitsealune lõik jääb Leevi sillast kuni Reo sillani (12 km), kus loodus pakub visuaalselt lummavat vaatemängu ning suurepäraseid peatuskohti parvematkajatele.

Ajalooliselt oli Võhandu jõel palju vesiveskeid. 1937. aastal tegutses jõe algusosas (Alaküla ojal) üks veskikoht, Pühajõe osas kümme ning Suur-Võhandul samuti kümme. Lisaks töötas elektrijaama pais Räpinas. Tänapäeval on enamik veskeid tegevuse lõpetanud, kuid Paidral, Leevakul, Räpinas on rajatud hüdroelektrijaam, mis kasutab jõe voolujõudu.

Alates Paidrast hakkavad kaldad veelgi kõrgemaks muutuma ning jõgi sukeldub sügavamale ürgorgu, lookledes kuni Ruusa küla ümbruses Peipsi nõkku laskumiseni. Viira veski juures teeb Võhandu jõgi järsu pöörde kagusse, voolab selles suunas umbes 4 km, läbib Süvahavva küla ning enne Põlva-Värska maantee silda (Haavapää küla lääneservas) suundub põhjakirdesse. Seda suunda hoiab jõgi kuni Toolamaa külani.

Kalastik. Kirjandusallikates on tateid kokku 22 kalaliigi: jõeforelli, vikerforelli, harjuse, haugi, angerja, särje, teivi, turva, säina, lepamaimu, roosärje, tõugja, linaski, ründi, viidika, ründi, nuru, latika, kogre, karpkala, lutsu, ahvena ja kiisa leidumise kohta Võhandu jões.

Võhandu on tõeline Eesti veeseikluste pärl, kus igal parvematkal või raftinguseiklusel avaneb uus ja põnev vaatenurk looduse ilule ning jõe ajaloolisele tähendusele.