Petseri Lõunalaagri matkarada. Kauge aja järelkaja.

Asukoht

Setomaal, Saatse ja Matsuri vahel, Voropi külas (kliki kaardile). Tartu poolt tulles keerake peale Karisillat Koidula piiripunkti peale. Piiripunkti lähedases asulas, Matsuris, tuleb pöörata vasakule (suunaviit “Lõunalaagri matkarada”) ja sõita u. 4 km. Jääb kohe kruusatee äärde ning parkla on hästi märgatav. Raja pikkus on 2,3 km, rada on hästi tähistaud, läbitav kerge jalanõuga.

On vähe kohti, kus piiri peal olek oleks nii tuntav kui siin, Voropi küla lähistel Setomaal. Seda nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Ühest küljest on Vene piirini siin napilt 400 meetrit ning kuulda on Petseri linnakära, teisest küljest õhkub loodusesse kasvanud laagrivaremetest ühtaegu nii romantikat kui ka traagikat. Milline on selle koha taust?

Peale Vabadussõja lõppu ostis Eesti Vabariigi kaitsevägi külakogukondadelt ja talumeestelt kokku kümneid ruutkilomeetreid maid ning rajati 2 välilaagrit: Värskasse Põhjalaager ning Voropi ja Rääptsuva küla maadele Lõunalaager. Teid pidi on nende vahemaa pea 20 km.
Sektoriteks jaotatud künklik, ojadest ja soodest lõhestatud maastik (praegune Mustoja kaitseala) pakkus sõjaväemanöövrite läbiviimiseks tänuväärseid võimalusi. Petseri jaamas seisvad soomusrongid ja kahurvägi sai harjutada laskmist polügooni tulealadele. Sealt süttinud metsast sai alguse ka Lutepää liiviku areng.

Kuni 1940. aastani oli laager ka seltsielu keskpunkt, sest õhtust rivistust vaatama ja hilisemaks tantsuõhtuks kogunes peltvaatajaid ja lõbutsejaid nii ümberkaudsetest küladest kui ka Petseri linnast. Heakorrastatud, paisjärve ja kaarsildadega, nägusa arhitektuuriga ohvitseride küla, ehk “Siidisukk”, oli eeskujuks ümbruskonna rahvale.
Peale “rahvavõimu” saabumist küüditati 263 ohvitseri “täiendõppuste” sildi all Siberisse ning okupatsiooniaastatel käis laager Saksa ja Nõukogude vägede vahel käest-kätte kuni sõja järel 1950 aastate lõpus lasti lõplikult laguneda.
Veel 1990. aastal viidi siin läbi Nõukogude armee õppusi. Kontrolljoone kehtestamise järel on valitsenud siin aastakümneid vaikus, kuni Toomas Valgu eestvõttel ja RMK rahastamisel rajati siia laagrielu tutvustav rada.
Matkarada on hästi tähistatud, eksimisvõimalust pole. Kohe esimese 100 läbimise järel leiate end paisjärve ääres, nägusalt lõkkeplatsilt. Siin võib teha väiksese uudistamispausi ning seejärel ringiga edasi liikuda. Külasta ka Värska kandis asuvaid Õrsava matkarada ning Pikalombi matkarada

Mida siin veel teha võib?

Räätsamatk Kure- või Suursuus, jalgsimatkad, tõukerattamatkad, elektriratta matkad, tõukekelgumatkad, kanuu-, süstamatk Piusa jõel. Mida huvitavat Värskas teha?

Lisaks

Powered by Wikiloc
Back To Top