About this tour

Koitjärve raba räätsamatk

Suurepärane võimalus külastada 1953-1991 suletud olnud piirkonda. Koitjärve raba oli siis Pavlovi nim. metsamajandi, ehk sõjaväeosa koosseisus olev pommipolügoon.
Ehk just seetõttu on raba siin säilinud oma ürgseimas vormis. Uhked laukad ja soojärved vahelduvad rabasaartega, kõrgest rabarinnakust voolab välja oja. Siin pole küll vaatetorni ega laudteed, kuid see ainult suurendab soovaikust.
Matkale suundme mööda metsarada. Kui on õnne, näeme põtrade jälgi, talvel tetrede ja rebase ning ehk isegi ilvese jäljekirja. Rabale tõustes kulgeb teekond laukarikast maastikku pidi suuremate laugasteni ja 2-2,5 tunni pärast oleme lähtekohas tagasi, et nautida head tuju ja saadud muljeid. Matk võib lõppeda ka lõkkeäärse toitlustamise ja sauna ning ööbimisega Aegviidu läheduses.

• Matka pikkus: 4-5 km (olenevalt osalejate tempost).
• Matka kestvus: 2-2,5 tundi.
• Hooaeg: aastaringne.
• Raskusaste: keskmine (sobib ka algajale ning lastele al. 12a.).
• Grupi suurus: kuni 60 osalejat.
• Osaleja hind: 35€ täiskasvanu, 25€ laps (kuni 16a.) (min. grupi tasu 350€ või 10 osalejat).
• Hind sisaldab: räätsasid, vajadusel matkakeppe ja sääriseid, matkajuhi teenust ning juhendamist.
• Lisainfo ja tellimine: +372 5667 8113 või info@matkajuht.ee

Veel huvitavat soo kohta. Põhiandmed ja kaitse

• Asukoht ja pindala: Koitjärve raba (ka Käidra raba) paikneb Harju maakonnas, Anija vallas
• Soo pindala on umbes 1750 ha. Raba kuulub Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala koosseisu.
• Soo turbalasundi (turbakiht) paksus võib ulatuda kuni 7,4 m-ni.
• Soo koosneb mitmest alamliigist: madalsoo­ (≈ 290 ha), siirdesoo (≈ 150 ha) ja ülejäänud ala on klassikaline raba (≈ 1310 ha)

Ökoloogia, geoloogia ja hüdroloogia

• Maastikutüübiks on laukarohke lageraba
• Raba idapoolses servas asuvad oosivormid (osa Vargamäe–Koitjärve oosist), mille kõrgus absoluutselt on ca 80 m ning suhteline kõrgus umbes 10 m.
• Soo on osa Tallinna veehaarde valgalast (ehk sisuliselt Tallinna joogivee veepuhastusreaktor), mistõttu selle hüdroloogiline seisund on oluline linna veevarustuse seisukohast.
• Soo endine militaarne kasutus on jätnud jälgi: polügooniõppused ja põlengud on kahjustanud soo kaldaalasid (eriti polügooni piirnev osa).
• Mõnedes piirkondades turbas on täheldatud raskemetallide (nt. Pb, Cu, Zn, Cd) sisaldus, mis võib ületada lubatud piirnorme, seoses polügooni mõjuga (nõukogudeaegne pommitamine)

Kaitse, seisund ja ohud

• Soosse planeeritav harjutusväli (Soodla harjutusvälja planeering) võib mõjutada sood
• Liiva kaevandamine Koitjärve raba lähedal on oht, kuna see häirib linnustikku (teder, rüüt, mudatilder, heletilder, metsis jpt) ja mõjutab veerežiimi.
• Natura 2000 ala asjakohases hindamises on märgitud, et Koitjärve raba on üks piirkondi, kus sooelupaikade veerežiimi taastamine tulevikus on vajalik.
• Keskkonnaorganisatsioonid on vaidlustanud projekti, mis lubaks Koitjärve raba kahjustavaid kuivendus­arendusi Põhja-Kõrvemaa kaitsealal
• Kaitsekorralduskava näeb ette soo ja selle laugaste seisundi seiret ja säilitamist ning mõnede laukaalade (nt Pikklaugas) seisundi hindamist.

Bioloogiline mitmekesisus

• Põhja-Kõrvemaa kaitsealal, milles raba on üks suurimaid osasid, esineb hinnanguliselt 128 linnuliiki, sealhulgas kaitsealuseid liike nagu kaljukotkas (Aquila chrysaetos), metsis (Tetrao urogallus), teder (Tetrao tetrix) jt
• Kaitsealal elavad ka suured ulukid: hunt, pruun­karu, ilves, põder ja metskits.
• Taimestikus leidub haruldasi liike nagu muda-lahnarohtu (Isoetes echinospora), järv-lahnarohtu (Isoetes lacustris), kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), palu-karukella (Pulsatilla patens), vesilobeeliat (Lobelia dortmanna) jt.

Kultuuriline, ajalooline ja militaarne aspekt

• Soo ja ümbrus on olnud inspiratsiooniks eesti kirjandusele — kirjanik Anton Hansen Tammsaare elas Oru talus Koitjärve kandis, ning raba ja maastik on tema loomingus kajastatud.
• Enne Nõukogude polügooni moodustamist oli Põhja-Kõrvemaal eri andmetel 30-40 talu. Seoses 33 304 hektari suuruse Nõukogude armee õppepolügooni rajamisega kästi inimestel oma kodudest välja kolida. Talude mahajätmine algas juba 1947. aastal, massiline väljakolimine toimus 1. mail 1953. aastal. Sõjaväepolügoonist ei räägitud avalikult – ametlikult oli tegemist NSVL Kaitseministeeriumi Pavlovi-nimelise metsamajandi Pavlovi ja Primorski metskonnaga. Polügoonil harjutati lahinglaskmist käsirelvadest, kahuritest ja raketiseadeldistest, tehti tankiõppusi ning pommitati lennukitelt ja helikopteritelt. Sõjaväe tegevus koondus peamiselt Soodla veehoidla ning Koitjärve raba vahelisele alale, Jussi järvestikust läänes paiknevasse Jussi mäestikku, Kõnnu Suursoo lääneossa ning Pala tankodroomile Valgejõe idakaldal.
• Eesti Vabariigi esimese 30 aasta jooksul oli Koitjärve raba piiranguvaba tsoon, kuid on juba alustatud planeeringuid selle arvamiseks laskevälja ohualaks. Praeguste planeeringute ja ametlike allikate põhjal on Koitjärve raba alast osa kaasatud Soodla harjutusvälja kavandatavasse territooriumisse.
• Harjutusvälja pindala on ca 5865 ha, mille hulgas on suur rabamassiiv, sealhulgas Koitjärve raba kagu­nurgas.
• Planeeringud näitavad, et 742 ha jääb Koitjärve piiranguvööndisse (mis tähendab, et see osa mõjutab raba ala)
• Planeeringu eskiislahenduses on toodud, et raba ei plaanita kasutada soomusmanöövriteks ega laskmiseks, kuid rabale võivad ulatuda ohualad.
• Avalikul väljapanekul on mitmed huvigrupid esitanud ettepaneku jätta Koitjärve raba harjutusväljast välja.

Seega ei ole kogu raba plaanis anda militaarkasutusse, vaid hinnanguliselt 742 ha suurune rabaosa.