About this tour

Valgusparvematk Rummus

Mis on valguspaadid?

Valguspaadid on üldnimetus kõikidele põhja alt valgustatud alustele. Selliste alustega matkatakse õhtuhämarikus ja öösel ning aerutatakse hea läbipaistvusega veekogudel. Põhjavalgusega sõites saab elamuse veepealse ja veealuse maailma kokkusulamisest ning veealustest vaatamisväärsustest. Matkajuht on valguspaatide väljatöötaja ning me oleme ehitanud nii valgusparved kui valguskanuud erinevate veekogude ja erineva kasutuse jaoks.

• Valgusparved (raftid) sobivad  laiadele, põnevate veealuste vaatamisväärsustega veekogudele ning vähese sõidukogemusega 4-6 liikmelistele seltskondadele.
• Valguskanuud on mõeldud läbipaistva veega jõgede öiseks avastamiseks, ning nendele, kes tunnevad end vee peal kindlamini. Valguskanuudel saab sõita kahekesi.

Kus toimuvad? Valguspaatide matkasid korraldame Eesti erinevates paikades. Eelistatult matkame inimtekkelistel järvedel (seal pole veeelustikku, mida häirida) ja kus põhjas on põnevaid vaatamisväärsusi

Rummu valgusparvematk. Vaatamisväärsused ja ajalugu

Valgusparvematk- tule öisele avastusretkele avastama veealuseid metsi, vaatlema kalu ning uppunud maju uurima!

Rummu vangla, karjäär ja valgusparvematkade lugu

Rummu asula Harjumaal on Eesti üks kummalisema saatusega paiku – koht, kus kohtuvad suletud hiigelvangla, hüljatud paekarjäär ja loodus. Tänaseks on sellest saanud lummav veealune maailm, kuhu viivad valgusparvematkad. Matkad said alguse ettevõtte Matkajuht leiutisest ja arendustööst ning algasid 2016. aasta septembris. Matkad toimuvad hooajati, jääminekust kuni 15. maini (kui ööd muutuvad liiga valgeks) ning algavad uuesti 25. juulil, kui ööd taas pimenevad, kestes kuni jää tulekuni. Ent kuidas tekkis see müstiline maastik?

Vangla ja kivimurd – elu raudse eesriide taga

Rummu ajalugu algab 1938. aastal, kui loodi Murru vangimaja koos kivimurruga. Idee oli lihtne: panna vangid tööle ja kasutada nende käsi paekivi ehk rahvasuus “Vasalemma marmori” kaevandamiseks. Paekivist valmistati ehitusmaterjale, hauatähiseid ja dekoratiivkive. Nõukogude ajal kasvas vangla hiigelsuureks kinnipidamiskohaks. Siin viibis tuhandeid vange – tippaegadel koguni 7000 inimest. Tekkis omaette eriotstarbeline asula: Rummu. Siinsed vanglad – Murru, Rummu ja Ämari – moodustasid kuni 2013. aastani Eesti suurima vanglateklastri. Barakid, kutsekool, kivimurd, saeveski, pesumaja – vangide elu oli rangelt korraldatud ja töörohke. Siinsed vanglad olid raskete kriminaalkurjategijate kinnipidamiskoht.

Paekivi ja marmor

Siinne paekivi on ainulaadne. “Vasalemma marmor” on tegelikult kõrge kaltsiidi sisaldusega lubjakivi (üle 95%), mis tekkis Ordoviitsiumi ajastul umbes 450 miljonit aastat tagasi troopilises meres. Kivi on kasutatud juba Padise kloostri ehitusel (u 1400. a) ja hiljem näiteks Aleksander III monumendi rajamisel. Selle marmori tugevamad kihid sobivad põrandaplaatideks ja skulptuurideks, nõrgemad kihid aga murenevad ajas.

Rummu karjäär ja vangla töötsoon upub

Kui Eesti iseseisvus taastus, muutus vanglatöö ja kivimurd majanduslikult ebaotstarbekaks. 1994. aastal peatati vee väljapumpamine karjäärist. Põhja- ja pinnavesi tungisid karjääri ja vesi hakkas kiiresti tõusma. Selle tulemusel uppusid vanglahooneid, töökodade alad, kutsekool ja tööstustehnika. Karjääri põhja jäi vähemalt kolm ekskavaatorit. Kohalikud elanikud korraldasid suurejoonelise katse – tuua ekskavaatorid põhjast välja: ühest masinast saadi jagu ja see toodi 2008. aastal traktorite ja tuukrite ühisel jõul välja. Ülejäänud kaks aga jäävad endiselt karjääri põhja – nüüdseks on neist saanud populaarne vaatamisväärsus sukeldujatele.

Karjäär – looduse, vangla ja matkade sihtkoht

Veega täitunud karjäärist on saanud unikaalne nähtus – tehisjärv, kus vee all seisavad vangla müürid, aiad, ekskavaator ja tööstushooned. Kristallselge vesi, lubjakivihallid kaldad ja järsk aherainemägi muudavad maastiku sürreaalseks. Karjääri sügavus ulatub umbes 10 meetrini (sügavamates kohtades rohkem), selle pindala on eri andmetel 86–89 hektarit.  Aherainemägi tõuseb kuni 71 meetrini merepinnast ja 48 meetrini jalamilt – just see “mägi” on saanud Rummu visiitkaardiks.

Põhjavesi ja killustik

Karjäär asub piirkonnas, kus lubjakivikiht asub põhjaveest allpool. Kui kivimurd töötas, tuli vett pidevalt välja pumbata, mis alandas põhjavee taset ümbruskonnas. Kui pumpamine lõppes, tõusis veetase tagasi ja põhjustas mõnel pool ka liigniiskust ja üleujutusi. Täna arutletakse, kas siin võiks taas alustada veealust kaevandamist, et säilitada looduskeskkonda ja põhjaveetaset.

Ajalugu läbi inimese silmade

Vangide elu ei olnud ainult töö – Rummust on pärit ka mälestusi, skandaale ja legende. Palju oli vangide ja valvurite vahelisi konflikte, oli vangide omavahelisi arveteklaarimisi, oli korruptsiooni ja oli dramaatilisi armulugusid ning põgenemisi, samuti mõrvasid. Siin istus vangis tollase NSVL-i betoonitöösturite fabritseeritud süüdistuse alusel teadlane Johannes Hint, kelle nimega seostatakse silikatsiidi leiutamist. Üks dramaatiline mälestus pajatab, kuidas vene sõjaväeputši ajal toodi Ämarist tänavatele soomusmasinad ja Rummu kohalikud eesti mehed pidasid plaani, kuidas neid pidama saada ja kuhu kohalikud arhiivid peita, kui olukord peaks “halvaks peaks minema”.

Rummu matkal karjäärijärvel valgusparvega aerutaja ehk ei märkagi, et libiseb mööda mõttelist ajatelge kaugetest ajastutest tänapäeva. Ükski võim pole kivisse raiutud. Aeg närib läbi kõik, ei ole midagi püsivat siin ilmas. Sellised mõtted võivad saata valgusparvel mõtlikult aerutavat matkajat. Kas oled valmis laskuma sellesse minevikku?