Taevaskoja kutsub

Räägitakse, et Taevaskoja kuulub Eesti kolme tuntuma vaatamisväärsuse hulka (koos Suure-Munamäe ja Pühajärvega). Taevaskodadest voolab läbi Eesti tuntuim kanuumatka jõgi, Ahja. Ometigi on tema kohta “kõik-ühes” infot keeruline saada. Nüüd koondasime siia kogu teabe, mida võib vaja minna Taevaskoja külastust planeerides. Head kasutamist!

KUMB ON ÕIGE – TAEVASKOJA VÕI TAEVASKODA?

Seda küsimust on tihti küsitud. Kumbki tähendab eri objekti. Taevaskoja on küla nimi. Taevaskoda on liivakiviipaljandi nimetus (Suur- ja Väike Taevaskoda).
Suur- ja Väike Taevaskoda asuvad Ahja jõe ürgorus. Tuntuim külastusala asub Saesaare paisust kuni Suure-Taevaskoja kaljuni. Kõiki seal paiknevaid vaatamisväärsusi läbib ringikujuline Taevaskoja matkarada (3 km). Pikema matkaringi saab teha märgistamata Taevaskoja-Otteni matkarajal (6 km). Päevase matka saab teha ringmarsruudina Taevaskojast – Kiidjärvele ja tagasi (13 km).

KUS ASUB?

Taevaskoja küla, Põlva vald, Põlvamaa.
Kaugused suurematest keskustest: Põlvast 8 km, Võrust 33 km, Tartust 43 km Otepäält 46 km, Viljandist 116 km, Tallinnast 227 km.

KUIDAS TAEVASKOTTA SÕITA?

Autoga. Tallinna või Tartu poolt tulles suunduge Tartu-Võru maanteele. Reola ristist pöörake Põlva suunas ja sõitke veel 36 km kuni Taevakoja ristini (Tartu-Põlva mnt. 42. kilomeeter). Keerake vasakule Taevaskoja suunas. Ületage raudtee ja läbige Taevaskoja küla kuni jõuate Saesaare külani. Siin hakkab silma “Taevaskoja” nimetusega viit, mis suunab paremale, parklasse. Parklas leiate edasise info.
Põlva poolt tulles suunduda läbi linna Põlva-Tartu maanteele. Põlvast 6 km kaugusel näitab suunaviit paremale Taevaskoja 2 km. Ülejäänu sama nagu Tartu poolt tulles.

Bussi ja rongiga. Taevaskoja küla paikneb paljanditest umbes 1 km kaugusel. Külasse saab bussi ja rongiga ning sealt edasi paljandite juurde jalgsi. Tavaliinid peatuvad Taevaskoja külas ja Saesaares (lähim peatus matkarajale minejatele). Kiirliinid peatuvad Tartu-Põlva mnt. Taevaskoja teeristis (2km asulast). Busside sõiduplaanid. Rong (Tartu-Orava liin) peatub Taevaskoja külas. Rongide sõiduplaanid.
Kaardi kasutamine. Liiguta, lohista, suurenda, vähenda seda kaarti. Kaardi-, aerofoto-, või maastikuvaate valimiseks kasuta paremal kaardi nurgal asuvaid nuppe. Sama kaardi suurem vaade.

MIDA SIIN VAADATA?

MIDA SIIN TEHA?

MIDA VEEL SIIN ÜMBRUSES KÜLASTADA?

KUS TAEVASKOJA KANDIS ÖÖBIDA?

TELKIMISKOHAD TAEVASKOJAS

Ahja ürgoru maastikukaitsealal telkida tohib ainult Otteni telkimiskohas ja Sõnajala kalju lõkkekohas. Lähimad tasulised telklad asuvad:

Salamaa Puhkemaja juures

Lähimad tasuta RMK telklad asuvad

AHJA JÕE ÜRGORU KAITSEALAST

Asub Põlva maakonnas, Ahja jõe keskjooksul Koorvere ja Valgesoo silla vahel. 1957. aastal loodud kaitseala on üks vanimaid Eestis ning paistab silma oma erakordselt liigirikka looduse ja ainulaadse maastikuga.

Kaitseala sümboliks on Ahja jõe looklev ürgorg, mida raamivad kõrged liivakivipaljandid, salumetsad ja lammile jäävad niidualad. Siin leidub üle 40 liivakivipaljandi, millest tuntuim on Suur Taevaskoda – 20 meetri kõrgune ja 150 meetri pikkune liivakivisein, mis koos Väikese Taevaskojaga moodustab ühe Eesti kauneima paiga. Kohalikus kõnepruugis kutsutakse neid paljandeid taevaskodadeks – looduslikeks templiteks, kus taevas, kivi ja mets kohtuvad.

Ahja jõe kaldakaljud on kujunenud 380 miljonit aastat tagasi Kesk-Devoni ajastul Burtnieki lademe liivakividest, mis vahelduvad värvuselt kollaka, hallika, roosaka ja lillakaspruunina. Kaljuseintesse on uuristunud ka koopaid – nende seas Emaläte, kust voolab välja allikavesi, ja Neitsikoobas, kus legendi järgi koob kuldtelgedel kangast kaunis linalakk neiu.

Kaitsealal leidub palju haruldasi ja kaitsealuseid liike: austria roidputk, alssosi, karukold, kahelehine käokeel, ja mustlaik-apollo liblikas. Metsades tegutsevad laanekuklased, veekogude ääres aga võib kohata jäälindu ja vesipappi. Jäälind, hoolimata oma kirkast sulestikust, sulandub osavalt jõe sillerdava veepinnaga. Vesipapp seevastu hangib toitu sukeldudes ja joostes mööda jõe põhja, isegi talvisel ajal.

Ahja jõgi saab alguse Erastvere järvest ning suubub Emajõkke. Kaitseala piires, umbes 19 kilomeetril, on jõe lang kõige vaheldusrikkam – kohati kuni 1,6 meetrit kilomeetri kohta, mis annab jõele Eestis harvaesineva kärestikulise iseloomu. Rahulikumates lõikudes voolab jõgi looklevalt läbi metsade ja lammide. Vaheldusrikas veerežiim toetab ka kalastikku – siin elavad jõeforell, harjus, hink, võldas ja paksukojaline jõekarp, kõik kaitse all.

Üks huvitav lisandus maastikule on Saesaare paisjärv, mis tekkis 1950ndatel hüdroelektrijaama rajamise käigus. Pais sulges Ahja jõe loodusliku voolu ning mattis vee alla kunagise Eesti suurima ja kauneima kärestiku.

Ahja ürgorg on rohkem kui lihtsalt loodusmaastik – see on elav kooslus kivist, veest ja elust, mille ilu on inspireerinud legende, rahvakultuuri ning tõmmanud inimesi siia sajandeid.

Taevaskoja või Taevaskoda? Mõlemaid väärib külastada!