Gumotex Pulsar parved

Gumotex Pulsar parved

Kasutame  7 ja 9 kohalisi Tšehhi tootja Gumotex parvesid. Parved on mõeldud parvematkade (raftingu) läbiviimiseks, ka treeninguks ja võistlusteks. Mitmed korrad on Pulsar olnud maailmameistrivõistluste ning Euroopa meistrivõistluste ametlik alus. Viimati 2016 aastal Raftingu Euroopa Meistrivõistlustel Sloveenias. Kummiparved (raftid) mudelid Gumotex Pulsar (mudel 380; 7 kohaline, mõõdud 380×178, kaal 44 kg ja kandevõime 650 kg ja mudel 450, 9 […]

Süstad Prijon Cruiser II

Süstad Prijon Cruiser II

Süsta omadused ja ehitus Kayak Prijon Cruiser II on turvaline ja ruumikas kaheinimese süst. Prijon Cruiser hoiab hästi kurssi ning on kergesti juhitav ning ka algajale lihtsasti käsitletav. Avara sõitjateruumi ava kaudu (diam 110 cm!) on lihtne sisse istuda ja väljuda ning sõitja tunneb ennast aerutades hästi vabalt.Cruiser on uppumatu, sest ahtris asub 110 liitrine veekindlalt suletav […]

Kust on räätsamatkamine alguse saanud?

Kust on räätsamatkamine alguse saanud?

Levo Tohva Räätsad, klombid, lumekingad ehk rajad. Heal lapsel mitu nime. Nende saamislugu on samuti peidus aegade hämaruses. Osa allikaid väidab, et enne 1600 aastaid Euroopa aladel räätsasid ei tuntudki ja see idee toodi sisse Põhja-Ameerikas.Seda on muidugi raske uskuda, et soistel Eesti aladel räätsasid ei kasutatud. Teave nende kohta ei pruukinud lihtsal olla üldteada. […]

Taevaskoja – Otteni-Taevaskoja matkarada

Taevaskoja – Otteni-Taevaskoja matkarada

Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja matkarada (6 km). “Viimse Reliikvia radadel” Taevaskoja ümbruses on võimalik veeta ka pikem matkapäev. Rikkalikku lisa vaatamisväärsusustele pakub Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja teekond. Kui oled startinud RMK Taevaskoja Saesaare parklast, liikunud paremkallast allavoolu ja tõusnud treppidest Suure Taevaskoja paljandini (rahvakeeli “pae”), jätka sama kallast pidi allavoolu Otteni veskikoha suunas. Väike rada lookleb üle varjuliste paljandite, läbi sälkorgude […]

Kust on tõukekelgumatkamine alguse saanud?

Kust on tõukekelgumatkamine alguse saanud?

Levo Tohva Päris hästi pole teada, millal esimene tõukekelk jääl libises. Arvatakse, et tõukekelk leiutati Rootsis. Rootsist saadud eeskujude järgi hakati kelke ehitama Soomes. Sealt levisid need edasi Venemaale (finskie sanki) ja Eestisse (potku ja soome kelk) Küll on aga teateid esimestest tõukekelguvõistlustes 1800 aastate lõpust. Neid viisid läbi põhjamaade tõukekelguseltsid. Tollal oli suusatamine, uisutamine […]

Valgesoo kaitseala matkarada 2 km

Valgesoo kaitseala matkarada 2 km

Valgesoo õpperada (2 km). 
Väike tähenduslik sooring. Kui teekond juba kord Taevaskoja kanti on viinud, tasub ette võtta lühimatk ka Valgesoo maastikukaitselal. Vaatetornist silmad arvukaid poolsaari, mis soosse lõikununa on meelispaikadeks metssigadele ja põtradele. Miniatuurne ja vaheldusrikas, lebab Valgesoo sinu all, surudes enda ja Ahja jõe vahele tillukest Valgesoo küla. Raba ise on tüübilt ühtlane, […]

Selli-Sillaotsa matkarada 5 km

Selli-Sillaotsa matkarada 5 km

Ühe jalaga kõnnumaal Kirjeldus. Selli-Sillaotsa matkarada asub Tartumaal, Laeva vallas Alam-Pedja kaitsealal. Kaitstakse maastikke ja siin elamisega kohandunud liike, seepärast on maa-alad suured ja kohati kehtivad liikumispiirangud. Ülevaate saamiseks tükikesest kaitsealast ongi ehitatud Selli-Sillaotsa matkarada.Tasane teekond kulgeb ringmarsruudina ja on keskendunud rabaloodusele ja siin elanud inimeste elu tutvustamisele. Väga hea märgistuse, rohkete infotahvlitega rada viib mööda metsakasvanud muistsetest […]

Rabamatk, jalgsimatk laudteel. Matkajuht matkab laudteed pidi kergelt jäätunud päikeselises soos

Luhasoo matkarada 5 km

Puhas vaheldusrikkus. Luhasoo matkarada 800 hektarit hõrku vaheldusrikkust – järve serval kõõluv laudtee, metsaonniga saar, liikidest pakatav siirdesoo, pesitsevad kajakad, mängivad tedred, õitemeri ümberringi. Ja kõige tipuks kobraste poolt üleujutatud laudtee. Kas pole seiklus mida tasuks ette võtta:)?Mida siin veel teha võib? Räätsamatkad Asukoht. Asub Võru maakonnas, Rõuge vallas, Kellamäe külas. Rajale saab Rõuge-Krabi maanteelt Pärlijõe bussipeatuse […]

Eesti sõjaajalugu ja kaunid metsamaastikud. Petseri Lõunalaagri matkarada Setomaal

Eesti sõjaajalugu ja kaunid metsamaastikud. Petseri Lõunalaagri matkarada Setomaal

Kauge aja järelkaja Setomaal, Saatse ja Matsuri vahel, Voropi külas (kliki kaardile). Tartu poolt tulles keerake peale Karisillat Koidula piiripunkti peale. Piiripunkti lähedases asulas, Matsuris, tuleb pöörata vasakule (suunaviit “Lõunalaagri matkarada”) ja sõita u. 4 km. Jääb kohe kruusatee äärde ning parkla on hästi märgatav. Raja pikkus on 2,3 km, rada on hästi tähistaud, läbitav […]

Kiidjärve matkarada (kuklasterada)

Kiidjärve matkarada (kuklasterada)

Kiidjärve kuklasterada (1,5 km). Gulliverina lilliputtide riigis. Kas ilmaruumis eksisteerib peale inimkonna veel tsivilisatsioone? Kui teleskoobid pöörata Maa(maa) suunas, siis jah! Kiidjärve ja Akste külade ümbrus on sipelgarikas paik. Siinses sipelgate konföderatsioonis elab rohkem elanikke kui Hiinas ja Indias kokku. See stabiilne, elujõuline ja arenenud tsivilisatsioon on 97 miljonit aastat vanem kui inimkond. Seega pole […]