About this tour

Kahepäevane kanuumatk ja süstamatk Ahja jõel

Ahja kanuumatk, süstamatk

Ahja jõgi on ideaalne sihtkoht rahuliku ja looduslähedase puhkuse austajale. Süstamatk pakub seal suurepärast võimalust kergeks liigutamiseks ja looduse imetlemiseks. Jõe erineva raskusastmega lõigud võimaldavad nii algajajale kui ka kogenud matkajale mõnusat ajaviidet (vaata ka ühepäevast Ahja kanuumatka). Loodushuviline saab nautida jõe rikkalikku loodust, sealhulgas liivakivipaljandeid, koopaid ja maalilisi sildu. Suurest ja Väikesest Taevaskojast läbi aerutamine on omamoodi tippsündmus, kus süstamatkast kujuneb unustamatu elamus.

Süstamatk algab Koorverest kus matkaja kulgeb kergetel vulinatel liivakivipaljanditega palistatud jõge pidi kuni Kiidjärve vesiveskini (11 km). Teekonnal silmate koopaid, maalilist rippsilda Valgemetsas, läbite kolme kiirevoolulisemat kärestikku ja peale Kiidjärve vesiveskit kulgete pisut rahunenud voolus Saesaare paisjärve veepeeglile (7 km). Peale süstade Saesaare paisust ümbervedu, läbite Suure ja Väikese Taevaskoja lõigu (3,5 km)  ning lõpetate päeva RMK Otteni lõkkeplatsil, filmist Viimne Reliikvia tuntud vanaaegse kivisilla läheduses.

Teisel päeval on teil jäänud sõita veel 13 km kuni Kärsa õigeusu kirikuni jõe kaldal.

• Matka pikkus: kohandatav vastavalt tellimusele (küsige variante)
• Hooaeg: kevad-suvi-sügis
• Laps 6- 16 a.
• Lisainfo ja tellimine: +372 5667 8113 või info@matkajuht.ee
• Veematkavahendid: vastavalt eelistusele saate tellida 3 kohalise kanuu Tahe Aqua Avant, 2 kohalise süsta Prijon Cruiser II või võtke 4-6 kohaline kummiparv – raft Gumotex Ontario

Teekonna kirjeldus

• Teekonnal Koorverest – Kiidjärveni (11 km) on 3 kärestikulisemat kohta. Kiidjärve vesiveski vastas, paremal kaldal võib teha puhkepausi, siin on muruplats ja WC. Saab külastada RMK külastuskeskust.
• Järgmine lõik Kiidjärve-Saesaare (6,6 km) kulgeb paisjärvel. Kohati on jõgi siin kuni 200 m lai. Kuigi vool on märkamatu, muudavad metsased kaldad ja liivakivipaljandid sellegi lõigu nauditavaks. Juhul kui kaasas on õng, proovi siin õnne kalapüügiga. Saesaare HEJ tammi juures tuleb paadid vasakust kaldast üle kanda elektrijaama väljavoolukanalisse.
• Saesaare-Eoste lõigul (7 km) asuvad Ahja kõige tuntumad paljandid – Suur- ja Väike- Taevaskoda. Jõgi on kivine, põuastel suvedel on tuntav elektrijaama mõju – vett paisu taha kogudes võib allavoolu asuv säng olla veevaene. Peale Taevaskodasid ootab ees veel 2 veskikohta: Otteni ja Porgandi (Eoste küla). Ottenis lõpeb maastikukaitseala ja viimased veskikohad “sulgevad” ka Ahja kiirema osa.
• Eostest-Kärsani (13 km) kulgeb jõgi veel ürgorus, kuigi silmaga on seda raske hoomata. Vool on mõõdukalt aeglane. Enne Kärsat paikneb veel viimane, Sulbi vesiveski. Maabute kiriku juurde paremasse kaldale, muruplatsile.

Kanuumatk Ahja jõel. Mida kahepäevasel kanuumatkal näha ja kogeda saab?

Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal on kokku 43 liivakivipaljandit, millest 27 asuvad jõe paremal kaldal ja 16 vasakul kaldal. Kahepäevasel matkal allavoolu kulgedes näed mõlemal pool kallastel järjekorras järgmisi vaatamisväärsusi: Koorvere vesiveski paisuvare, Kiisa pae, Kuradikoobas, Tsuba pae, Kiviniidu pae, Pulga kalju, Valgemetsa raudteesilla kärestik, Valgemetsa rippsild, Alliku (Valgemetsa) kalju, Ussiloosku mägi, Mutso pae, Puusta pae, Juuda pae, Kongsi pae, Tikuta vesiveski varemed, Eevamägi, Lükoalune pae, Oonemäe pae, Kiidjärve vesiveski, Kiidjärve loodusmaja, endine Kassi kõrts,

Kassimägi, Roio pae, Sõnajala mägi (siin RMK lõkkeplats ja telkimisvõimalus), Palanumägi, Haavaniidu pae, Valgemäe pae, Piirioidu pae, Savioidu pae, Nõmmepae, Oosemägi, Madalpae, Kivipalumägi, Kindapäkamägi, Mõsumägi, Laaritsamägi e. Lauritsamägi, Saesaare pais, Saesaare hüdroelektrijaam, Savioidumägi, Emalätte koobas, Väike Taevaskoja, Salakuulaja kivi, Suur Taevaskoja, Koplipera pae, Soeoone kalju, Otteni pais ja sild (tuntud kui Siimu sild filmist “Viimne Reliikvia”, Otteni vesiveski varemed.

Otteni RMK metsamaja ja Otteni lõkkeplats (jää telkima), Valli pae (see on viimane pae, siit edasi taanduvad ürgoru kaldad kaugemale, muutuvad laugemaks ning paljandeid edasi pole), Orajõe suue Ahja jõkke, Porgandi sild ja Porgandi veski paisu vare (siit edasi kulgeb Ahja luhtade-niitude vahel), Kooskora oja suue Ahjasse (siit edasi tulevad metsad jõele lähemale), Kuussaarõ talu vare ja sild üle Ahja jõe, siit saab jalgsi Lahojärvele), Sulbi veski ja paisu vare, Kärsa õigeusu kirik (kahepäevane kanuumatk süstamatk Ahja jõel lõpeb siin)

Ahja jõe ürgorg ja maastikukaitseala. Fakte loodusesõbrale.

• Ahja jõe ürgoru MKA loodi 1957. aastal eesmärgiga kaitsta Lõuna-Eesti üht geoloogiliselt väärtuslikumat maastikku. Kaitseala pikkus on Ahja 18 km, kus vesi lookleb läbi 200–400 m laiuse ja kuni 30–40 m sügavuse ürgoru, moodustades kivikülvidega kärestikke ja kruusaseid sänge (Keskkonnaamet, 2021).
  Kaitseala pindala on 1115,5 ha. Ürgorus paljanduvad Devoni ajastu Burtnieki lademe liivakiviseinad, mis on kujunenud umbes 380 milj. a. tagasi, kesk-devoni ajastul (TÜ geoloogia osakond). Siinse liivakivi kihistus on põimikihiline ning varieerub valkjashallist punakaspruunini. Kohalikud kutuvad neid paljandeid paedeks või taevaskodadeks.
  Kaitsealal asub 46 liivakivipaljandit, mille hulgas on ka Eesti tuntuim – Suur Taevaskoda, mille kõrgus on kuni 22,5 m ja pikkus umbes 150 m. See on üks Eesti loodusmaastike sümboleid, tuntud nii geoloogilise väärtuse kui ka rahvapärimuse poolest (Vikipeedia).
• Taimed, seened. Alal leidub mitmeid haruldasi ja kaitsealuseid liike. Taimestikust võib kohata näiteks austria roidputke (Peucedanum ostruthium), kevad-ristmadarat (Galium vernum) ja limatünnikut (Moerckia hibernica) (Keskkonnaamet).
• Loomad. Loomariigis leidub paksukojaline jõekarp (Unio crassus), samuti haruldasi kalu nagu hink (Alburnoides bipunctatus) ja võldas (Cottus gobio). Linnustikus paistab silma jäälind (Alcedo atthis) ning veekogude ääres tegutseb saarmas (Lutra lutra). Samuti on tähelepanuväärne rohe-vesihobu (Hybomitra montana), harvaesinev kiililine. Märgata võite ka jõekarpe jahtivat minki, jääkosklaid, kopraid ning varakevadel vesipappi.