Valgusparvematk Rummu vangla ja karjääri kohal

Rummu lugu

Täna Rummu karjääri järvel valgusparvel aerutaja ehk ei märkagi, et libiseb mööda mõttelist ajatelge minevikust tänapäeva. Sadu miljoneid aastaid tagasi oli siin troopilise mere põhi kus triljonitest okasnahksete varrelülidest ja kaltsiidist moodustus pikkamööda hele, tugev lubjakivi, mida hiljem hakati kutsuma Vasalemma marmoriks. See ei ole päris marmor, vaid erilise välimuse ja kihilise struktuuriga paekivi: hea raiuda, ilus vaadata, ent kohati ka kapriisne ja ilmastiku suhtes tundlik. Juba keskajal jõudis Vasalemma paekivi ehitajate kätte. Kohalik pärimus seob Rummu Mungamurru kivi Padise kloostriga: jutustatakse, et siinsete murdude kivist said kloostri müürid ja võlvid.

1796 Mellini atlase kaardil paiknevad kivimurrud praeguse Paekalda Puhkekeskuse kohal. 1866. aasta kolmeverstasel kaardil on “marmorkivi kivimurrud” juba ära märgitud. Selleks ajaks on Rummu paas leidnud laialdast kasutust Tallinna ja Peterburgi ehitusel (märkimisväärsem Aleksander II mälestuskirik Peterburis), ehisehitusdetailide tootmises, hauatähiste valmistamisel, skulptuuride loomisel. Iseseisvuse saabumisel läksid rüütlimõisad Maaseaduse alusel Eesti Vabariigi omandisse. Murrud renditi välja ja need seisid rentnike käes vähekasutatavate, vett täis valgunutena kuni 1937. aastani, mil Eesti Vabariigi Majandusministeerium korraldas maavara uuringud, korrastas murru, varustas elektri ja suruõhuga, pumpas veest tühjaks ning avas 1. jaanuaril 1938. a. ametlikult Vangimajade Talitusele kuuluva Murru vangla koos kivitööstusega. Murru suurus oli 22,5 ha, seal töötas 150-240 vangi ja 72 vanglatöötajat. Järgnenud II MS aastatel hoidsid võitjapooled vaheldumisi vanglas sõjavange.

1949. aastast algas Vasalemma/Rummu/Murru/Ämari muutumine Eesti “vanglapealinnaks”. Valmisid nõukogude laagertüüpi vanglate traditsioonide vaimus planeeritud esimene kartserikorpus ja saunpesumaja. Vangla põhihooned ehitati 1960 kuni 1980, nende rajamisel juhinduti nõkogudeaegsetest nõudmistest kolooniatele. 1968. aastal avati vangla territooriumil kutsekool, kus lisaks üldharidusele õpetati põhiliselt metallitööga seotud erialasid, koolitati traktoriste ja katlakütjaid. Lõpuks tekkis piirkonda 3 vanglat – Rummu ja Murru ühel pool Haapsalu maanteed ja Ämari teisel pool teed. Tipphetkel elas ainuüksi Rummu hiigelkompleksis kuni 7000 kinnipeetavat. Nii kujunes Rummust eriotstarbeline asula vanglatöötajatele ja nende peredele. Töötas kivimurd, kus väärtuslik “vasalemma marmor” purustati nüüd lihtsalt killustikuks. Hilisemal ajal töötas ka pisike paekivitöötlustöökoda, kus valmistati treitooteid, siis saeveski, pesumaja, metalliööstus.

Siis saabus iseseisvus ja vähenes märgatavalt vajadus lubjakivi järele. Edasisest on erinevaid versioone: üks jutustab, et kopp kaevas veesoonde ja paigaldatud plaaster ei pidanud, teine, et pumpade kaablid varastati ning varakevadine suurvesi ja põhjavesi tungis kivimurdu. Ka sündmuseks pakutavad aastad on erinevad, kõikudes 1991-1994. vahel. Selge on aga, et vesi ei valgunud kivimurdu korraga nagu üleujutusloos, vaid neelas kivimurru, ekskavaatorid ning vangla töötsooni järk-järgult: kõigepealt karjääri uuemad alad, seejärel keskosa teed, hooned ning 2007 aastaks lülitati pumbad välja ka vangla töötsooni osas, mis asus maapinnast madalamal, kivimurrus. Endine töömaastik muutus veealuseks maastikuks.Vanglad suleti 01.01.2013. 20.06. müüdi vanglad riigi kinnisvara oksjonil. Kolme kinnistu alghind oli kokku 250 000 eurot. Vangid paigutati Tartu ja Viru vanglatesse

Valgusparvematkal Rummus ei vaatle me lihtsalt veealuseid varemeid. Me loeme maastikku ja ajalugu – ning iga valguslaik vee all võib osutuda üheks peatükiks loost, mis algas ammu enne meid ja ei ole veel päriselt lõppenud.

Allikad, viited, faktid ja pärimus

• Heino Ridbeck. Padise läbi aegade. ISBN 9949-13-207-X
• “Maa Hääl” maarahva ajaleht, nr. 64, 1 juuni 1938
• “Uus Eesti”, nr. 161, 16 juuni 1939
• “Eesti Loodus” Igor Tuuling. Korallrifid Eesti looduses
• “Kultuur ja Elu” Õpetaja Mare – 40 aastat Murru vanglas.