Valgusparvematk Rummus

Veealused metsad, puuladvas tukkuv haug, alt möödalibisev majakatus – hõljumine 8 m kõrgusel põhjast – seda võid näha Rummu valgusparvematkal. Rummu järv on moodustunud vana lubjakivikarjääri ja vangla kohale. Lubjakivi murti siin juba keskajal ja eelmise sajandi vahetusel viis siit koguni kitsarööpmeline raudtee Keila jaama. 1938. aastal avati Rummus vangilaager, kus vangide tööjõudu kasutati kivimurrus “Vasalemma marmori” kaevandamiseks. Nõukogude ajal rajati siia suurem laagri tüüpi vangla, mille osa hooneid paiknes karjääri põhjas, – allpool põhjavee taset. Karjääri hoiti kuivana põhjavee väljapumpamise abil. Vangla suleti alles 2013 aasta 1. jaanuaril. Juba enne vangla sulgemist lõpetati aga karjäärist vee väljapumpamine ning see täitus allikavetega (seepärast ei tõuse selle 44 ha kristallselge veega järve temperatuur ka kõige kuumemal suvepäeval üle 18-20 kraadi). Veetaseme tõusuga jäid vee alla nii hooned, okastraataed, ekskavaator ja mets.

Teeme sellest veealusest maailmast valgusparvede “ülelennu” peale päikeseloojangut. Liugleme tulede valgel üle pisi-Atlantise katuste, üle veealuste metsade ja honnete. Roheliste-valgete tulede valgel kiikame roostikku ja paeranniku alla. Tulge ootame Teid seiklema!