Kasutame küpsiseid, et aidata teil tõhusalt navigeerida ja teatud funktsioone täita. Üksikasjalikku teavet kõigi küpsiste kohta leiate allpool iga nõusolekukategooria alt. Küpsised, mis on liigitatud kui Vajalikud", salvestatakse teie brauserisse, kuna need on olulised saidi põhifunktsioonide võimaldamiseks. ...
Vajalikud küpsised on veebisaidi põhifunktsioonide jaoks hädavajalikud ja ilma nendeta ei toimi veebisait ettenähtud viisil.
Need küpsised ei salvesta isikuandmeid.
Funktsionaalsed küpsised aitavad täita teatud funktsioone, näiteks jagada veebisaidi sisu sotsiaalmeedia platvormidel, koguda tagasisidet ja muid kolmanda osapoole funktsioone.
Analüütilisi küpsiseid kasutatakse selleks, et mõista, kuidas külastajad veebilehega suhtlevad. Need küpsised aitavad anda teavet külastajate arvu, liikluse allika, jms kohta.
Tulemuslikkuse küpsiseid kasutatakse veebisaidi peamiste tulemuslikkuse näitajate mõistmiseks ja analüüsimiseks, mis aitab külastajatele pakkuda paremat kasutuskogemust.
Turundusega seotud küpsiseid kasutatakse selleks, et edastada külastajatele kohandatud reklaami vastavalt nende poolt eelnevalt külastatud lehekülgedele ja analüüsida reklaamikampaania tõhusust.
4-5 tundi
8km + 4km
10-59 osalejat
Kerge, Keskmine
Aidu/Ojamaa laiub Alutagusel, Ida-Virumaal, suurte laante servas. On ainulaadne kogu Baltikumis, sest siin saab matkata nii vee peal, “kõrbes” kui ka ehtsates mägedes. Lapimaa metsaseid mägimaastikke meenutavate küngaste vahel looklevad pikad, kristallselged ja põhjani läbipaistvad siniseveelised fjordid, mis suubuvad kivikõrbetesse.
Kuidas kulgeb matk Aidu karjääris? Peale kogunemist teeme lühikese juhendamise, kontrollime varusid ja varustust, seejärel suundume Aidu mägisele maastikule, võtame paar tippu, imetleme vaateid ja räägime kõige selle tekkimisest ja taustadest ning ületame puitparvega kristallselge veega kanali. Jalgsimatkaosa lõpus paneme selga päästevestid, kuulame parvesõidu juhendamist ning suundume parvedel veele Aidut kogema. Aerutamine pakub mõnusat vaheldust jalgsimatkale. Meeskonnatööna kulgev parvematk loob võimaluse sõpradega naljatleda, nautida veealuseid metsi ja imetleda parve kohale kõrguvaid tippe. Matka lõpetame tee läheduses, kust autojuhid saavad matkajuhi abiga oma sõidukitele järele minna.
See 35 km2-ne fjordidest läbipõimunud “mägismaa” paikneb Alutagusel, Ida Virumaa südames, Kiviõli ja Kohtla-Nõmme vahel. Kunagi paiknesid siin lauskmaal Aidu-Nõmme ja Aidu-Liiva külad ning viljapõllud ning metsad, mis jäid nõukogude aegse hiiglasliku karjääri alla. Nüüd on see taastuva loodusega, mägine metsa-ala, mille sügavusse viivad siniseveelised kanalid. Need on pisut sarnased Norra fjordidega, seepärast kutsume neid “Aidu fjordideks”. “Fjordid” tekkisid, kui lõpetati vee väljapumpamine ning vesi ujutas üle teed ning servades juba kasvama läinud noore metsa.
Põlevkivi on Eestis üks kaevandatumaid maavarasid, mille kasutamine ulatub tagasi 19. sajandisse. Algselt toodeti sellest petrooleumi, lambiõli ja parafiini, kuid hiljem sai sellest oluline energiaallikas. Eesti põlevkivitööstus sai alguse 1916. aastal, mil esimesed tonnid kaevandati Kukruse piirkonnas ja veeti Peterburi. Peale Teist maailmasõda muutus põlevkivitööstus eriti oluliseks, kuna Nõukogude Liit investeeris selle arendamisse. Tekkisid suured kaevanduskompleksid, sealhulgas Aidu karjäär. Matkal puudutame põnevaid teemasid nagu: miks NSVL ei saanud Eesti põlevkivita läbi, mismoodi tekkisid hiidekskavaatorid, kas põlevkivi ujub jpm. huvitavat
Aidu karjäär avati 1974. aastal. Tegu oli pealmaakaevandusega, kus põlevkivi kaevandati ligi 40 aastat, aastane toodang ulatus 2,4 milj. tonnini. Samuti pumbati karjäärist välja suuri koguseid põhja- ja pinnavett – kokku 1,5 miljardit tonni. Kaevandamise käigus teisaldati suur hulk pinnast, luues nii tehispinnavorme, nagu kõrged puistangud ja sügavad kaevendid, mis hiljem hakkasid veega täituma. Nii kujuneski Aidust “fjordidest” lõhestatud metsane “mägismaa”. Meie matkarada kulgeb selle tippudes ja sügavates orgudes.
Põlevkivi kaevandamine mõjutas tugevalt piirkonna veerežiimi ja loodust. Karjääridest välja pumbatud vesi muutis põhjavee olukorda, põhjustades ka mõnede looduslike veekogude kadumist või muutusi vooluhulkades. Ida-Virumaa põhjaveekihid said tugevalt kahjustada, kuna väljapumpamise ja tööstusreostuse koosmõjul halvenes nende kvaliteet.
2012. aastal oli lahtine kaevandamine Aidus muutunud omanikule (Eesti riik) kahjumlikuks, (kuna põlevkivikihid paiknesid juba liiga sügaval maa all), see lõpetati ning pumbad peatati. Tulemusel algas karjääri täitumine veega ning tekkis uus (tehis)veekogu. Siiani pulbitseb karjääri servas maa-aluse jõe sissevool, mis täidab seda uue, kristallselge maa-aluse (joogi)veega (matk Aidu karjääris viib jõest mööda)
Karjääri sulgemise järel alustati rekultiveerimist ning algas ka looduslik taastumisprotsess. Eesti Vabariigi ajal tekitatud tehispinnavormid lükati tasaseks, sinna istutati okas- ja lehtpuid peale, maastikud hakkasid muutuma unikaalseks roheliseks järvistuks. Kanalitesse asustati kalu ja vähke, looduslikult sisenes Ojamaa jõest kobras, nähtud on karu, põtra, metssigu, vanadest umbkanalitest ja tiikidest on saanud uued elupaigad paljudele liikidele. Tänaseks on Aidu karjäär saanud kohaks, kus võib kohata erinevaid vee- ja rannikulinde ning mille vesi on piisavalt puhas ujumiseks.
Tänu oma unikaalsele maastikule ja veerikkale keskkonnale on Aidu muutunud populaarseks matkasihtkohaks. Aidu karjääri matkarada kulgeb läbi tööstusmaastiku ja looduslike alade, pakkudes avastamisrõõmu nii jalgsi matkates kui ka veematkadel. Matk Aidu karjääris võimaldab tutvuda piirkonna ajalooga ja nautida Alutaguse looduse ilu.
Eriliseks elamuseks on hilisõhtune Aidu valgusparvematk, mis toimuvad karjääri täitnud veekogul. Need matkad viivad külastajad läbi Aidu kanjonite ja üle veega täitunud alade, kus kunagi asusid põlevkivikaevandused. Samuti korraldatakse kajaki- ja aerumatku, mis võimaldavad nautida karjääri veerohkust ja järskude kallaste vaateid.
Member Since 2023
